Keskaja muusika, renessansiajastu muusika ja kõrgrenessans
Muusika n2gi kui jumalate keelana sest
ka jumalaid peeti muusikuiks.
Kes muusikat lugu ei pea, ei ole tal k6ik korras. Vanaaja muusik oli yheaegselt laulja,
pillimees, helilooja, dirigent, luuletaja, tantsija, v6imleja. Iga antiikaja rahva muusikakultuur
on omap2rane. Egiptuse templites armastati suursugust, r6hutatud v22rika rytmiga laulu,
mida saatis fl66tide ja harfide k6la. Mesopotaamias oli muusika v2ga l2rmakas ja
teravak6laline. Muistsetele kreeklastele n2is see mesopotoomia kakofoonia. Vanaaja
muusika yhiseks jooneks oli see, et kunstiliigid ei olnud yksteisest eristatud? Kujutava
kunsti eriliikide yhendajaks oli arhitektuur. Muusika oli tavaliselt yheh22lne. Muusika rajas
5sel helil ehk pentatoonika. Vana Kreeka armastatumaid pillid olid Aulos, Kitaro ja lyyra.
Igal aastal korraldati vanakreeka linnriikides mitmete jumalate auks muusikapidutsusi.
Vanakreeka k6ige imetlusv22rsemad kunstikvormid on trag66dia ja kom66dia
annaabi.ee 
