Margit Keldo MF II KÕ HINNASÕDA Hinnasõja aluseks on võetud järgmised andmed: Minu firma Konkurendi firma Müügikogus 960 000 000 tk Müügikogus 1 296 000 000 tk Turuosa hetkel 40% Turuosa hetkel 60% Püsikulud 500 000 000.- Püsikulud 500 000 000.- Muutuvkulu 500.-/tk Muutuvkulu 400.-/tk Kulu 1 toote kohta 1 125.- Kulu 1 toote kohta 817.- Kogukulu 900 000 000.- Kogukulu 980 000 000.- Kasum 60 000 000.- Kasum 316 000 000.- Langetasin müügihinda 50.- võrra igas etapis
Peale selle võimaldaks ettevõte poekülastajatele oma soovi korral vormistada isiklik kliendikaart või soodustuskaart, mille abil saavad kliendid tootelt allahindlust. Järgnevad tabelid annavad ülevaate müügiprognoosist. Jaanua Septembe Teenused r Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August r Spordisärk Müügikogus 30 24 24 18 18 29 27 20 2 Hind(€) 30 30 30 30 30 30 30 30 3 Kokku(€) 900 720 720 540 540 870 810 600 60 Spordipüksid Müügikogus 18 16 16 11 10 20 18 14 1
Arvuta ja koosta AS Trapetsi piirkasumiaruanne! (priimused) 2. AS Trapetsi nõukogu ei ole rahul ettevõtte tulemustega ja seetõttu on planeeritud järgmisel kuul müügi suurenemist 10%. Koosta eelarvestatud kasumiaruanne ja arvuta piirkasumimäär! 3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena. 4. Samuti soovib AS-i nõukogu saavutada sihtkasumiks 9 000. Arvuta sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ning müügikäive - nii tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. 1. Lahenduskäik: Müügitulu = ühiku hind x kogus ; 680 x 250 = 170 000 Muutuvkulud = muutuvkulud ühe ühiku kohta x kogus ; 470 x 250 = 117 500 Ärikasum = müügihind x tegevusmaht ühiku muutuvkulud x tegevusmaht püsivkulud; 680 x 250 470 x 250 31 200 = 21 300 Piirkasum ühiku kohta = ühiku hind x muutuvkulu ühiku kohta = 680 470 = 210
6 Ettevõtte PÜSIKULU kuus PKk sinu sünnikuupäev+sünniaasta 7 VAJALIK minimaalne BRUTOKASUM kuus KASUM peab olema sama suur kui püsikulud! 8 VAJALIK minimaalne MÜÜGIMAHT kuus KOGUS arvuta 9 VAJALIK minimaalne MÜÜGIMAHT kuus MÜÜK arvuta 10 Soovitud ärikasum (brutokasum-püsikulud) ÄK sünniaasta+sünnikuu 11 Vajalik müügikogus, et saavutada soovitud ÄK MÜÜK arvuta 12 Vajalik müügisumma, et saavutada soovitud ÄK MÜÜK arvuta 13B5: Ärirentaablus ÄR arvuta Maria Bahmatova valem sõnade või Ühik (eur,%, tk) (Arvutuse) tulemus
Piirkasum=31200+26550=57750 Piikasumimäär=piirkasum/müügitulu=57750/187000=0,308=31% 3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena. Kasumilävi (NÜ)=püsivkulud/piikasum ühe ühiku kohta=31200/210=148,57 Kasumilävi(MK)=püsivkulud/piikasumimäär=31200/0,31=100645 4. Samuti soovib AS-i nõukogu saavutada sihtkasumiks 9 000. Arvuta sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ning müügikäive - nii tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. Müügikogus=(püsivkulud+sihtkasum)/ühiku piirkasum= (31200+9000)/210=191,43 tulumaksustamata=(püsivkulud+sihtkasum)/piirkasumimäär=(31200+9000)/0,31 =129677 2. AS Sula müüb aasta jooksul 8 000 lumelabidat hinnaga 20 tükk. Materjalikulud ühe toote kohta on 3,20 ja ülejäänud muutuvkulud ühe toote kohta on 6,40 . Püsivad
8 13. Müügiprognoosid. Täida alljärgnevd tabelid, koostades müügiprognoosid vähemalt esimeseks tegevusaastaks. Toode/teenu 1.k 2.k 3.k 4.k 5.k 6.k 7.k 8.k 9.k 10.k 11.k 12.k Kokk s u 1.Üks kanne 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 4,8 Müügikogus 423 439 458 612 657 693 725 801 814 892 914 125 8682 4 Müügitulu 169, 175, 183, 244, 262, 277, 291, 320, 325, 356, 365, 501, 3474 2 6 2 8 8 2 2 4 6 8 6 6 2
0 1 2 Rahavood koond 1. Rahavood põhitegevusest 40,000 40,000 2. Puhta käibekapitali muutus -50,000 3. Seadmed -350,000 RAHAVOOD KOKKU -400,000 40,000 40,000 Projekti NPV -124,184 Järeldus Projekti IRR 0.0% 3 4 5 Müügikogus 40,000 müügihind 5.00 200,000 200,000 200,000 Otsekulu 2.00 -80,000 -80,000 -80,000 40,000 -40,000 -40,000 -40,000 Muud kulud aastas 80,000 80,000 80,000 Seadmed 350,000
12 Ühiku müügihind $28,50 $12,50 $29,25 $21,50 x1,x2, x3, x4>=0 13 14 Tootmisplaan 15 Raami tüüp 1 2 3 4 16 Toodetud raami 1000 0 0 1000 17 <= <= <= <= 18 Maksimaalne müügikogus 1000 2000 500 1000 19 20 Tootmisteguripiirangud Kasutatud Saadaval 21 Tööjõutunde 4000 <= 4000 22 Metalli (un.) 6000 <= 6000 23 Klaasi (un.) 8000 <= 10000 24 25 Tulude-kulude andmed 26 Raami tüüp 1 2 3 4 Kokku
r r Taimetoidu buffee 1,75 1,75 1,75 1,75 1,75 1,75 1,75 1,75 1,75 1,75 1,75 1,75 Ühikuid kliendi 3,5 3,5 3,5 3,5 3,5 3,5 3,5 3,5 3,5 3,5 3,5 3,5 kohta Müügikogus/klient 800 900 1000 1000 1100 1000 900 900 1000 1000 1100 1500 e Müügitulu 4900 5512,5 6125 6125 6737,5 6125 5512,5 5512,5 6125 6125 6737,5 9187,5 Veegan buffee 1,75 1,75 1,75 1,75 1,75 1,75 1,75 1,75 1,75 1,75 1,75 1,75
HINNA TÄHENDUS Olemus ja tähtsus Hind Hind on toote väärtus rahas väljendatuna, summa, mille eest ollakse valmis ostma või müüma. Vahetuskaup ehk bartertehingut nõutakse mingi toote vastu ja sel juhul on tegemist mitterahalise vahetusega. Hinna mõju firmale Hinnast oleneb kogutulem ja kasum. Kasumivõrrand: Kasum = Kogutulem Kogukulud Kasum = (hind x müügikogus) Kogukulud Hind tasakaalustab tootmisressursside nõudmise ja pakkumise ning tootmise tulemused. Hind on turundusmeetmestiku koostisosa, ainuke, millel on otsene mõju firma kasumile. Hinna roll on esmatähtis, kui temast algab meetmestiku kujundamine. Hinna roll on teisejärguline, kui kehtestatakse muudest meetmetest lähtuvalt (nt. intensiivsest turustamisest hinnaalandused, tippkvaliteediga kõrge hind). Turustus Tootjal on suurem kontroll hindade üle kui ta
0,00 8,00 7,00 6,00 5,00 Müügikogus DFL 4,00 DOL 30 000 1,53 3,00 2,00 DTL 6,14 1,00
kvartalis, lähetuskulud 13 000 kr. kvartalis ja kindlustuskulu 17 000 kr. kvartalis. Lapsevankri müügihind on 2 300 kr. Plaaniaasta alguses oli ettevõtte rahajääk 120 000 kr. ja I kvartalis plaanitakse võtta laenu 200 000 kr., mille tagasimakse tähtaeg on III kvartali lõpp. Laenu intress on 5% kvartalis. Ettevõtte tulumaksu avanss on 15 000 kr. kvartalis. 1. Müügiplaan e. Müügieelarve I II III IV A müügikogus, tk 15 20 30 25 90 ühiku müügihind, kr 2 300 2 300 2 300 2 300 2 300 käve 34 500 46 000 69 000 57 500 207 000 1 1A. Laekumiste eelarve Aruandeaasta lõpuks jäi ostjate poolt tasumata arveid 300 000 kr. väärtuses.
võrra ja vähendada muutuvkulusid sama võrra? a) BEP suureneb b) BEP kahaneb c) BEP jääb samaks d) Ei saa otsustada, kuna puudub müügihind e) Ei saa otsustada antud andmete ja müügiandmete puudumisel 15. (2 p)Ettevõtte kohta on antud järgmised andmed: Püsikulud 142500 Muutuvad kulud ühikule 45 Müügihind (ühiku) 70 Planeeritud kasumi 21000 saamiseks peaks toodangu müügikogus (tk) olema: a) 2036 b) 2336 c) 6540 d) 5700 e) ei ükski 16. (2 p)Vastused KMK analüüsil on tõesed: a) müügihinna ja kulude seose olemasolul b) tegeliku eelarve perioodi jaoks c) nii pika aja jooksul kui juhtkond tahab d) kohalikul turul 17. (2 p)Tegevusvõimendus peegeldab: a) seost firma muutuvate ja püsivate kulude vahel b) kasumi kasvu taset aktsia kohta c) firma toodete müügi toetust d) kasumi muutust olenevalt müügimahu muutusest
Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Vastastikuse sõltuvuse tõttu on oligopolid situatsioonis, kus ühe firma optimaalne otsus sõltub teiste firmade vastavatest otsustest. Oligopoli tekkepõhjused on: 1. Mastaabiefekt. Mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. 2. Sisenemisbarjäärid. Oluliseks sisenemisbarjääriks võib uute firmade jaoks olla ka mastaabiefekt. Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad on seni aktsepteerinud. Esineda võivad ka seadusandlikud barjäärid nagu patent ja paljundamispiirangud, mis oligopoli tekitavad võis seda säilitavad. 4. Monopol Monopoli puhul valitseb turgu ainult üks tootja
Kulud aasta kohta olid: - puitmaterjal 2000 - lakk, kruvid 500 - töötasu 1500 - elekter (ei ole jaotatud tootele) 2200 - hoone remont ja korrashoid 1600 - seadmete amortisatsioon ja hooldus 1400 Juhtkond polnud rahul kasumiga ja otsustati tootma hakata riidekappe, mille müügihind oleks 110 /tk. Müügikogus planeeritakse sama, mis riiulite puhul ja kulud aastas oleksid: - puitmaterjal 4800 - lakk, kruvid, nupud 1200 - töötasu 2700 - elekter (ei ole jaotatud tootele) 3200 - hoone remont ja korrashoid 1600 - seadmete amortisatsioon ja hooldus 1400 Leia: · kasum aastas mõlema variandi puhul; 1300 ; 1600
2. Juhtimisarvestuse loengu materjal 3. Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimisarvestuse konspekti(Priit Peets, Tartu 2004). 16 NÄIDE Ettevõte toodab toodet nimetusega VILE, mille müügihind on 50kr tükk ja seda valmistatakse ainult ühest liigist materjalist. 1.MÜÜGIPLAAN I II III IV A Müügikogus,tk 2 000 5 000 8 000 11 000 26 000 Müügihind kr/tk 50 50 50 50 50 Kokku käive,kr 100 000 250 000 400 000 550 000 1 300 000 1.1. LAEKUMISTEPLAAN Oletame, et 60% laekub samas kvartalis, kui müüsime 40% järgmises kvartalis. I II III IV A Laekumata arved per.
Toidu segamine jahutamise ajal Jahutamine vee- või jäävannis Jahutamine selleks ettenähtud jahutuskambris Kuuma toitu ei tohi külmkappi panna, sest see põhjustab temperatuuri tõusu külmikus k.a külmikus olevates toitudes ja rikub seega külmaahela järjepidevust 37. Kirjelda toidu hinna kujundamist. Milliseid kadusid roaportsjoni kalkuleerimisel arvestatakse? Hinnas oleneb nii kogu tulu, kui ka ettevõtte kasum. Kasun=kogutuli-kogukulud ehk kasum=(hind x müügikogus) kogutulud Hinda mõjutab : müüdava koguse suurus, kasumi saamist Toidu omahind + km 20% + elekter, töötajate palgad, töövahendite kulu, rendikulu + vesi, kanalisatsioon, prügivedu, puhastusvahendid, kasumiosa Kalkuleerimisel arvestatakse: 1) Kuumtöötlemiskadu 2) Külmtöötlemiskadu 3) Serveerimiskadu 38. Kauba vastuvõtt, ladustamine ja säilitamine 1) Ladu(-15C) kuivained, konservid, maitseained, joogid 2) Külmik(+2.
Monopolistlik konkurents: · Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. · Diferentseeritud toodang firmad toodavad sarnast toodangut, millel on ainult mõningad iseärasused (seebisordid). · Uutel firmadel on kerge pikal perioodil harusse tulla. Oligopol: Turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Tekkepõhjused: · Mastaabiefekt mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogus müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. · Sisenemisbarjäärid. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. 7. Majandusressurside turg
Tootmise lisakulude muutuvosa 1000 Tootmise lisakulude püsivosa 500 Müüdud toodangu omamaks. muutuvosa Müüdud toodangu maksumus tootmisomahinnas Müügi ja halduskulude püsiosa 800 Brutokasum Piirkasum D Esmaskulud Konverteerimiskulud F Ärikasum G Ülesanne 3.7 Arvutada puuduvad summad kroonides, v.a. müügikogus Variant Q TR TVC cm TFC Profit 1 5000 90000 40000 A 1500 B 2 3000 C 4000 3 D 2000 3 10000 50000 E F 20000 5000 Ülesanne 3.8 Arvutada puuduvad summad kroonides, v.a. piirkasumimäär. Eeldame, et valmistatakse
19. Äriplaani lisadesse on soovitatav paigutada plaani toetavad materjalid: uuringud ja analüüsid (turu-uuringud jms); · asendiplaanid, skeemid; · võtmeisikute CV`d, ametijuhendid jms; · hinnapakkumised 20. Konkurentsieelis on ettevõtte pakutava toote või teenuse omadus, mida ettevõtte konkurendid kas ei suuda pakkuda või pakuvad seda halvemal tasemel. 21. Müügiplaan: kuude lõikes müügikogus, toote hind, eeldatav müügitulu. 22. Sihtrühm - elanikkonna rühm, keda mingi reklaami või kampaaniaga mõjutada tahetakse, potentsiaalsed tarbijad, kellele ettevõtte tegevus on suunatud. 23. Turundusplaan annab ettevõtte tegevustele suuna. Turunduse planeerimine hõlmab endas teabe kogumist ja analüüsimist nii turul toimuva kui ka organisatsiooni enda kohta. Plaan on
hinna. Monopolistlik konkurents: · Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. · Diferentseeritud toodang firmad toodavad sarnast toodangut, millel on ainult mõningad iseärasused (seebisordid). · Uutel firmadel on kerge pikal perioodil harusse tulla. Oligopol: Turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Tekkepõhjused: · Mastaabiefekt mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogus müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. · Sisenemisbarjäärid. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. Sissejuhatus makroökonoomikasse Makroökonoomika valdkonda kuuluvad: · tootmine ja majanduskasv
kliendi hoiakutest ja käitumisest 14. Hinna tähendus laiemas ja kitsamas mõttes Kitsamas mõistes on hind toote väärtus rahas väljendatuna. Seega on hind rahasumma, mida nõutakse mingisuguse toote või teenuse eest. Laiemalt võttes on hind väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamise või tarbimise tulenevate kasumite vastu. Kusjuures kasulikkus võib olla vormi-, aja-, ja kohakasu. Kasum = kogutulu (hind x müügikogus) kogukulu 15. Hinnakujunduse meetodid a) Kulukeskne hinnakujundus hinna määramisel lähtutakse tootmis- või ostukuludest, millele lisatakse teatud juurdehindluse protsent. b) Tarbijakeskne hinnakujundus Hinnakujundamisel lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumusest ning teatud psühholoogilisi aspekte. Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse.
Omakapital 40 000 Passiva kokku 60 000 Leida: NPV IRR PI Tasuvusaeg diskonteeritud ja diskonteerimata rahavoogude põhjal 5. Ettevõte planeerib osta tootmisseadme summas 1 milj krooni. Seadme eluiga on 4 aastat. Toodete müügihinnaks on 200 krooni/tk. Esimesel aastal planeeritakse 6000 toodet. Igal järgneval aastal suureneb müügikogus 500 ühiku võrra. Seadet amorditakse nelja aasta jooksul nullini võrdse amortisatsiooninormi alusel. Ettevõtte püsikulud ilma amordita on 100 000 krooni aastas Muutuvkulud moodustavad hinnast 60%. Ettevõttele ei rakendata tulumaksu ja laenu intress on 10%. Ettevõtte kapitali hind projekti realiseerimisel on 15%. Ettevõte finantseerib projekti 50% osas omakapitaliga ja 50% osas laenuga. Leida: Puhtad rahavood tegevusest NPV IRR
Jääktulumäär 0.4285 Soovitud kasumile vastava müügimahu leidmine Kui soovime teatava kindla kasumi projekteerida, peab teadma, et JÄÄKTULU peab katma nii püsikulud kui ka kasumi ja vastama seega järgmistele tingimustele: Jääktulu -- püsikulud + soovitav kasum Järelikult kujuneb soovitavale kasumile vastav müügikäive järgmiselt: Püsivkulud + soovitav kasum Müügikogus ------------------------------------------------------------------- Ühiku jääktulu Eelmisi näiteid jälgides: Firma soovib saada ärikasumit 40000 krooni. Milline peaks olema vastav müüdav kaupade kogus? Sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = (30000 + 40000): 300 = 233 tooli Seega jääktulu, mida iga toote müük annab 300 krooni, peab olema 70000 krooni ja katma sellega püsikulu 30000 krooni ulatuses ning kasumit 40000 krooni ulatuses.
3ne tuba 70/öö http://www.booking.com/ 2.5. Müügiprognoos Ettevõtte tulu oleneb väga palju hooajalisusest. Ettevõte küll tegutseb aastaringselt, kuid talveperioodil on vähem klientuuri, kui suveperioodil. Suvel on palju turiste, kes tahavad majutust, eelistades puhkemaja hotellidele. Keskmiseks kuukäiveks esimesel tegevusaastal on 3000 ning teisel tegevusaastal 4100. Välja on toodud kuu müügikogus (tabel 8) ning kuu müügikäive (tabel 9). Puhkemaja Tabel 8 Müügikogus April Juun Det Nimetus l Mai i Juuli Aug Sept Okt Nov s Tuba /1öö talveperioodil 0 0 0 0 0 0 11 10 9 Terve maja/1 öö talveperioodil 0 0 0 0 0 0 2 2 1
Dispersioonanalüüs (DA) Uuritav tunnus peab olema arvtunnus. Tunnused on normaaljaotusega. Rohkem kui 2 võrreldavat kogumit. Analüüsitakse reklaami asukoha mõju toote ostmisele. Valitakse 30 sarnast kauplust, kus ühe ja sama kauba reklaam paigutatakse erinevalt: 10 kaupluses aknale, 10 poe sissekäigu juurde, 10 vahetult kauba müügileti juurde. Tulemusi fikseeritakse müüdud kauba koguse (tükkide) järgi. Meie näites müügikogus on tulemus ehk funktsioonitunnus, millele oletuste kohaselt avaldab mõju reklaami asukoht kui argumenttunnus. DA käigus otsitakse vastust küsimusele, kas argumenttunnus mõjutab statistiliselt olulisel määral funktsioonitunnuse väärtust. Otsime vastust küsimusele, kas reklaami paigutus mõjutab müügitulemust. Argumenttunnus kannab DA-s traditsiooniliselt faktori nime ning selle üksikväärtusi nimetatakse tasemeteks.
Sisestades viiendale reale toodete hinnad ilma käibemaksuta, siis kuuendal real on näha vastava kauba hind koos käibemaksuga. 17. MÜÜGITULU JA MÜÜGIKULU Alapeatükk „Müügitulu ja müügikulu“ moodustavad ühe osa äriplaani finantsplaanidest. Müügitulu all mõistetakse raha sissetulekut - positiivset rahavoogu, mis laekub ettevõttele toodete või teenuste müügist. Müügitulul on kaks komponenti – toote müügihind ja müügikogus. Müügitulu leitakse nende kahe komponendi korrutisena. Üldiselt, mida kõrgem on hind, seda väiksemaks võib kujuneda müügikogus, ja vastupidi. Müügitulu = toote müügihind ൈ müügikogus Müügikulude all mõistetakse eelkõige kulutusi, mida tehakse seoses müüdavate kaupade sisseostu või valmistamise ja vajalike materjalide hankimisega. Müügikulud on muutuvkulud. 9.2. Müügitulu ja müügikulu
müügikäivet või müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi saamiseks. 22 Sel moel leitud kasumit nimetatakse sihtkasumiks. Järgmistes näidetes on sihtkasumina käsitletud ärikasumit . o Väikeettevõtte eesmärk on saada kuu kasumiks 12 000 krooni. Kui suur peaks olema sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus? o Valem: Müügikäive = muutuvad kulud + püsivad kulud + sihtkasum o Tähistame sihtkasumi X -iga, saame võrrandi: 600 X – 360 X – 28800 = 12000 o X = (28800 + 12000) : (600 – 360) = 170 ühikut. o Seega, selleks, et saada kuu kasumiks 12 000 krooni, peab ettevõte müüma kuu jooksul 170 arvutilauda. o Müügikoguse arvutusvalem: Sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = püsivkulud +
Värbame inimese, kes kasutab antud toodet ja kirjutaks arvustusi ning annaks edasi enda kogemusi seoses toote tarbimisega. Seoses turuletulekuga avaldame tutvustavaid artikleid antud toote kohta. Müügi prognoosimine Toode I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Kokku AXBO müügihind äratuskell 3200.- Müügikogus 22 37 41 64 164 Müügitulu 70 400 118 400 131 200 204 800 524 800 Turunduse eelarve Turunduskulu I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Kokku liik inernetireklaam 20 000 18 000 15 000 15 000 68 000 trükireklaam 5 000 3 500 2 000 10 500
summasid reklaamil. (nt: spordifirmad, pesupulber, garderoobikaubad) Oligopol- väike arv firmasid, mis üksteisest sõltuvad. Iga muutus firma tootmismahus või hinnas mõjutab nii tema, kui ka tema konkurentide läbimüüki ja kasumit. Oligopoli tekkimise põhjused: Mastaabiefekt- Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. Sisenemisbarjäärid- Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud patent. (nt ravimid) Kartell Firmadevaheline formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Konkurentsi kahjustavad kokkulepped, keelatud Eestis ja EL'is! Monopol Turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma
meetodite ees. · Kasumiläve võrrandit on võimalik teisendada nii, et valemist oleks võimalik leida müügikäivet või müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi saamiseks. · Sel moel leitud kasumit nimetatakse sihtkasumiks. · Järgmistes näidetes on sihtkasumina käsitletud ärikasumit . o Väikeettevõtte eesmärk on saada kuu kasumiks 12 000 krooni. Kui suur peaks olema sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus? o Valem: Müügikäive = muutuvad kulud + püsivad kulud + sihtkasum o Tähistame sihtkasumi X -iga, saame võrrandi: 600 X 360 X 28800 = 12000 o X = (28800 + 12000) : (600 360) = 170 ühikut. o Seega, selleks, et saada kuu kasumiks 12 000 krooni, peab ettevõte müüma kuu jooksul 170 arvutilauda. o Müügikoguse arvutusvalem: Sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = püsivkulud + sihtkasum / ühiku
müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi saamiseks. 21 · Sel moel leitud kasumit nimetatakse sihtkasumiks. · Järgmistes näidetes on sihtkasumina käsitletud ärikasumit . o Väikeettevõtte eesmärk on saada kuu kasumiks 12 000 krooni. Kui suur peaks olema sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus? o Valem: Müügikäive = muutuvad kulud + püsivad kulud + sihtkasum o Tähistame sihtkasumi X -iga, saame võrrandi: 600 X 360 X 28800 = 12000 o X = (28800 + 12000) : (600 360) = 170 ühikut. o Seega, selleks, et saada kuu kasumiks 12 000 krooni, peab ettevõte müüma kuu jooksul 170 arvutilauda. o Müügikoguse arvutusvalem: Sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = püsivkulud + sihtkasum / ühiku
meetodite ees. Kasumiläve võrrandit on võimalik teisendada nii, et valemist oleks võimalik leida müügikäivet või müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi saamiseks. Sel moel leitud kasumit nimetatakse sihtkasumiks. Järgmistes näidetes on sihtkasumina käsitletud ärikasumit . o Väikeettevõtte eesmärk on saada kuu kasumiks 12 000 krooni. Kui suur peaks olema sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus? o Valem: Müügikäive = muutuvad kulud + püsivad kulud + sihtkasum o Tähistame sihtkasumi X -iga, saame võrrandi: 600 X – 360 X – 28800 = 12000 o X = (28800 + 12000) : (600 – 360) = 170 ühikut. o Seega, selleks, et saada kuu kasumiks 12 000 krooni, peab ettevõte müüma kuu jooksul 170 arvutilauda. o Müügikoguse arvutusvalem:
Oligopol turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. 4 Oligopol tekib: 1. mastaabiefekt. Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt 2. sisenemisbarjäärid. Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud patent. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Ideaalne on täieliku konkurentsi turg
Ei ole välistatud, et hind võib koosneda nii rahast kui ka tootes ( nt. auto või teleri tagastamine). Hind kujuneb ainult eelkõige nõudmise ja pakkumise alusel, kehtib ainult vabaturu tingimustes. Hinna eesmärkideks võib lugeda: käibe ja turu suurendamist, kasumi teenimist, firma ellujäämise tagamine. Hinnal on tähtis osa nii üksiku organisatsiooni kui kogu majanduse seisukohalt.. Hinnast oleneb nii ärikasum kui kogutulem Kasum = kogutulem kogukulud Kasum = (hind x müügikogus) kogukulud. Kuna hind mõjutab müüdava koguse suurust ja kasumi saamist, siis tuleb ta kehtestada tasemel, mis annaks piisavalt suure käibe. Jae- ja hulgimüüjad peavad teenima piisavalt, et katta kulud ( kohalevedu, ladustamine, reklaam jne) ja teenida tulu. Paljudel tarbijatel on hind väga tähtsaks ostumõjuriks, kuigi aja jooksul on hinna osatähtsus võrreldes teiste meetmetega vähenenud. Tänapäeval väärtustavad
reklaamile Oligopol • Oligopol – turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. • Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Oligopoli tekkimise põhjused: • mastaabiefekt Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese • sisenemisbarjäärid Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud – patent Kartell • Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) • Kartellikokkulepped kui konkurentsi kahjustavad kokkulepped on konkurentsiseadusega keelatud nii Eestis kui ka EL tervikuna Kartell 2009
EEK/kvartalis, kindlustuskulud 8000 EEK/aastas. Kindlustuse väljamakseid tehakse II kvartalis 2500 EEK, III kvartalis 2500 EEK ja IV kvartalis 3000 EEK. 11 Mittetootmisseadmete kulum (vt. Tab 11 ). arvestatakse vastavalt investeeringute plaanile. (vt. Tab 10). 10. Turustus ja halduskulude eelarve I kv II kv III kv IV kv Aasta müügikogus tk 20 000 35 000 40 000 15 000 110 000 MK muutuvkulu ühikule 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 KOKKU MK 6 000 10 500 12 000 4 500 33 000 reklaamikulud 3 000 3 000 3 000 3 000 12 000 palgakulu mittetootm.tööline 10 500 10 500 10 500 10 500 42 000
Monopolistlikus konkurentsis firma toodab pikal perioodil küll tasuvuspunktis, kuid mitte minimaalse keskmies kogukuluga. Sellisel turul kulutavad firmad suuri kulutusi reklaamile. Oligopoli mudel Väike arv firmasid, mis üksteist vastastikku mõjutavad. Enimlevinud arenenud turumajanduses. Iga otsus sõltub teiste firmade samadest otsustest. Tekke põhjused · Mastaabiefekt mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikse arvu firmade poolt. · Sisenemisbarjäärid, oluline on ka mastaabiefekt, sest uutel firmadel on raske konkureerida olemasolevad firmadega, mis on võitnud juba tarbijate usalduse. Samuti esineb ka seaduslikke barjääre. Oligopoli toodangu nõudluskõver on hinna tõusu korral palju elastsem kui hinna languse korral ( kui üks firma langetab hinda tulevad teised järgi, kuid kui üks tõstab, võivad teised
väljaveodokumentidega seotud ülesandeid. Seega korraldab otsest eksporti sihtriigi agent, turustaja või firma esindus. Otsese ekspordi erinevused kaudsest ekspordist: ● tootjal on võimalus ise turgu valida; ● eksporti teostab tootja ise, mitte selleks volitatud organisatsioon; ● tootja ekspordiosakond vastutab turustustegevuse ja dokumentide vormistamise eest. Otsese ekspordi eelised kaudse ekspordi ees: ● suurem müügikogus ja kasum; ● tugevam kontroll rahvusvahelise turunduse plaanide (turustus, hind, reklaam, teenindus jne) koostamise ja täitmise üle; ● kiirem ja kvaliteetsem tagasiside; ● suurem turunduslik rõhuasetus toote omapärale; ● parem võimalus kasutada tootja kaubamärke, patente ja muid mittemateriaalseid väärtusi; ● võimalus omandada rikkalikum kogemuste pagas rahvusvahelises turunduses.
omamise või tarbimise tulenevate kasumite vastu. Kusjuures kasulikkus võib olla vormi-, aja-, ja kohakasu. Hinnal on tähtis osa nii üksiku organisatsiooni kui kogu majanduse seisukohalt. Ettevõttes on toote turunõudluse peamine määraja hind. See avaldab mõju ettevõtte kasumlikkusele ja turuosale. Hinnast oleneb nii firma kogutulem kui ka kasum. Hinna mõju firmale tuleb hästi välja kasumivõrrandist: Kasum = kogutulu (hind x müügikogus) kogukulu 6.2. Hinnaotsuste mõjurid Hinanotsustusi mõjutavad nii firma sisesed kui välised tegurid (vt joonis) Ettevõtte hinnakujunduse sisemõjuriteks on: · turundus eesmärgid ja strateegiad · toote omadused ja kulud · müügiprognoos ja kulud · tegelik ja plaanitav turuosa · hinnakujundusmeetodid · hinnakujundusorganisatsioon 15
OLIGOPOL Kolmas mittetäieliku konkurentsi turustruktuur. Turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Firmade väikese arvu tõttu mõjutab iga muutus iga firma tootmismahus või hinnas nii tema kui konkurentide läbimüüki ja kasumit. Vastastikuse sõltuvuse tõttu sõltuvad iga firma otsused teiste firmade vastavatest otsustest. Tekkepõhjused: 1)mastaabiefekt mõnes tootmisharus jõõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. 2)sisenemisbarjäärid, kusjuures oluliseks sisenemisbarjääriks võib uute firmade jaoks olla ka mastaabiefekt. Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega. OLIGOPOLI MUDELID Oligopoli nõudluskõver on hinna tõusu korral palju elastsem kui hinna languse korral. Ühtlasi tähendab see et hind muutub oligopoolsel turul vähem. Seda saab seletada murtud nõudluskõvera mudeli abil.
Alternatiivne võimalus tegevusmahu ja kasumi vahelise seose graafiliseks esitamiseks on mahu-kasumi diagramm, mis kajastab kasumi sõltuvust tegevusmahust, kuid mitte tulusid ja kulusid. --- 22 Otstarbekas on teisendada kasumiläve võrrand sellisele kujule, et valemist oleks võimalik leida müügitulu või müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi ehk sihtkasumi saamiseks. sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = (püsikulud + sihtkasum) / ühiku piirkasum sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügitulu = (püsikulud + sihtkasum) / piirkasumimäär Tegemist on kauba müügist saadava ärikasumiga, st tulumaksustamata kasumiga. Tulumaksustatud müügikasumi, kulude ja müügimahu vaheline seosvõrrand on järgmine: tulumaksustatud müügikasum = (1 - maksumäär) * (müügitulu - muutuvkulud - püsikulud) 20%-lise tulumaksumäära puhul võib rakendada valemeid:
4. strateegia elluviimine; 5. strateegia kontrollimine ja korrigeerimine. Tarbijate ekstreemne käitumine Massihüsteeria - suur segadus tarbija peas. Ostab kokku igasuguseid asju nagu oleks valmis sõjaks. Ostupaanika - Tarbija hakkab meeltesegaduses ühte kindlat toodet kokku ostma (nt või, suhkur). Ostuhullus - hullud päevad, osturalli Moenarrus - Eelmine suvi aeti pokemone taga. See aasta enam ei tehta. Mõisteid Kasum = Kogutulem – Kogukulud Kasum = (Hind*Müügikogus) – Kogukulud Hinnakokkulepe - kõigi müüjate lepe kasutada ühesugust hinda välistamaks hinnakonkurentsi; Hinnadiktaat - tootja sekkumine toote edasimüügi tingimustesse; Dumping - toote eksport omahinnast või koduhinnast madalama hinnaga vabanemaks konkurentidest ja laiendamaks turgu; Hinnadiferents - analoogtoodete pakkumine eri ostjatele erineva hinnaga ilma objektiivse põhjuseta; Hinnaregulatsiooni eiramine - riigi kehtestatud hindade ignoreerimine.
materjali- ja tööjõukulud. Töö autor kasutab lõputöö koostamiseks kvantitatiivset uurimismeetodit. Kvantitatiivne uurimistöö tegeleb arvuliste andmetega, töö tulemused esitatakse arvude, statistikana, matemaatiliste mudelitena. (Õunapuu, 2014, lk 60-61) Toote tasuvuspunkti määramiseks on vajalikud järgmised algandmed: püsikulud tooteühiku kohta, muutuvkulud tooteühiku kohta, tooteühiku müügihind, planeeritav müügikogus ehk müügiplaan. Selgitatakse välja kuluobjekt, uuritakse ettevõtte kulude liigitust, selgitatakse välja tootmis- ja mittetootmiskulud, otse- ja kaudkulud, muutuv- ja püsikulud. Andmete kogumine toimub dokumentide ja finantsaruannete vaatlusena. Töö autor viib läbi poolstruktureeritud intervjuud, kohtudes ettevõtte juhtkonnaga ja raamatupidajaga. Intervjuu käigus saavutatakse küsitletavaga parem kontakt ja õnnestub saada põhjalikum informatsioon[ CITATION Kuu10 p 318 l 1061 ].
ja turul konkurents puudub. Soovitada, millise tootega tegeleda Arvutada tasuvuspunkt . Kuludel põhinev müügihinna määramine. Kuludel põhinevad kontseptsioonid. Minimaalne hind (floor price) = muutuvad otsekulud. Selline hind annab 0 brutokasumi ja katab ainult toote asendusväärtuse. Tasuvuspunkti hind (break-even price BEP) - Antud müügitasemel katab otsesed- ja püsikulud Tasuvuspunkti hind = otsekulu + püsikulu / müügikogus Sihthind (target price) - katab kõik kulud ja ka vajaliku kasumimäära eeldataval tegevusmahul. Kasumimäär leitakse tavaliselt: aktsepteeritav tulumäär investeeritud kapitali kohta. Sihthind = otsekulud + püsikulud / tegevusmaht + tulumäär x investeeritud kapital / tegevusmaht Hinnalisa hind (mark-up price) – lisatakse standardne hinnalisa tasuvuspunkti hinnale Mark-up price = BEP / (1 – kasumimäär) Ringleva loogika risk (surmaring)
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm IRR ja MIRR PI Tasuvusaeg diskonteeritud ja diskonteerimata rahavoogude põhjal 5. Ettevõte planeerib osta tootmisseadme summas 1 milj krooni. Seadme eluiga on 4 aastat. Toodete müügihinnaks on 200 krooni/tk. Esimesel aastal planeeritakse 6000 toodet. Igal järgneval aastal suureneb müügikogus 500 ühiku võrra. Seadet amorditakse nelja aasta jooksul nullini võrdse amortisatsiooninormi alusel. Ettevõtte püsikulud ilma amordita on 100 000 krooni aastas Muutuvkulud moodustavad hinnast 60%. Ettevõttele ei rakendata tulumaksu ja laenu intress on 10%. Ettevõtte kapitali hind projekti realiseerimisel on 15%. Ettevõte finantseerib projekti 50% osas omakapitaliga ja 50% osas laenuga. Leida:
(8.49) DOL = = EBIT = = . %Q Q Q Q(P - V) - FC - D Q Q Kasumiaruande kirjeid järgides võib DOLi esitada järgmiselt: S - VC (8.50) DOL = . S - VC - FC - D Ükskõik missugust valemi varianti kasutada, tuleb kindlasti arvestada sellega, et püsikulud peavad jääma fikseerituks ja müügikogus võib muutuda ainult toote koguse muutuse tulemusena hind peab jääma muutumatuks. DOLi tõlgendamine. Toodete koguse üheprotsendiline muutus toob endaga kaasa EBITi DOLi ulatuses protsendilise muutuse. Finantsvõimendi (degree of financial leverage DFL) näitab kasumi tundlikkust EBITi muutumise suhtes aktsia kohta. Sisuliselt analüüsitakse, kuidas muutub EPS seoses EBITi muutusega. Finantsvõimendiga mõõdetakse projekti finantsriski.
ettevõtjal üldjuhul tekib eelnevate perioodide säästudest. Järgnevalt analüüsitakse alternatiivsete tuluvaõimaluste olemasolu ning võrreldakse neid muusikakaupluse ideega. Kulude käsitluses tuuakse välja kalkulatoorse, muutuv ja püsikulu mõisted. Järgnevalt kõrvutatakse erinevaid kulude analüüsi tulemusi ettevõtte müügikäibega. Peatükis 4 käsitletud nõudmisepakkumise teemast lähtuvalt seostatakse üha suurenev müügikogus langeva hinnaga. Kasvava ühikute müügimahu ning langeva rentaabluse koosanalüüsi tulemusena jõutakse optimaalse tegevusmahu definitsioonini, mida kirjeldatakse ka konkreetse näite varal. Käsitlust leiab ka ettevõtte majandusarvestussüsteem koos selle olulisemate koostisosadega. Eelarvete teema alla kirjeldatakse eelarve koostamise aluspõhimõtteid ja eesmärke. Aruandluse
8.HIND 8.1 HINNA OLEMUS JA OSA TURUNDUSMEETMESTIKUS Hind on toote väärtus rahas väljendatuna, summa, mille eest ollakse valmis ostma või müüma. Hinnal on väga tähtis roll firma ja kogu majanduse seisukohalt. Hind on toote turunõudluse peamine määraja, millest sõltub kogutulem ja kasum. Hinna mõju firmale tuleb välja kasumivõrrandist: Kasum = Kogutulem – Kogukulud Kasum =(Hind X Müügikogus) – Kogukulud Hind toimib vaba ettevõtluse regulaatorina ja selles seisnebki tema tähtsus majandusele kui tervikule. Tegevused, mis on turumajanduses taunitavad: - hinnakokkulepe – müüjad lepivad kokku ühesuguses hinnas vältimaks hinnakonkurentsi; - hinnadiktaat – tootja sekkub toote edasimüügi tingimustesse; - dumping – toote eksport omahinnast või koduhinnast madalama hinnaga vabanemaks konkurentidest;
regressioonanalüüsi kasutamisest? Otsearvestusmeetod: arvutatakse välja iga käibekapitali komponendi summa bilansis ● Toore bilansis EUR = (planeeritud tootmiskogus aastas tk *ühiku omahind * toorme kuluvälde päevades)/365 ● Lõpetamata toodang bilansis EUR = (planeeritud tootmiskogus aastas tk *valmis ühiku omahind * 0,7* lõpetamata toodangu kuluvälde päevades)/365 ● Valmistoodang bilansis EUR =(planeeritud müügikogus aastas tk* valmis ühiku omahind* valmistoodangu kuluvälde päevades)/365 ● Ostjate võlg bilansis EUR = (müüdud toodangu kulu krediiti müügil * keskmine raha laekumise välde päevades)/365 ● Võlg hankijatele bilansis EUR =(müüdud toodangu kulu*kreditoorse võlgnevuse kuluvälde päevades)/365 ● Puhas käibekapital= toorme varu+lõpetamata toodangu varu+valmistoodangu varu –hankijate võlg + ostjate võlg
annaabi.ee 
