marjad ning ka meil leidub mürgiste marjadega taimesid üsna mitmeid. Eesti kõige mürgisemad taimed on mõningad putkede liigid ja sinine käoking, mis oma iluga ligi tõmbab. Sarikaliste perekonda kuuluvad putkelised ei ole kõik mürgised, kuid eemale tasuks hoiduda siiski kõigist liikidest. Eesti kõige ohtlikumad mürktaimed : Putked Harilik mürkputk (Cicuta virosa) Harilik mürkputk on sarikaliste sugukonda ja mürkputkede perekonda kuuluv mürktaim, mida leidub väga paljudes kohtades üle Eesti. Harilik mürkputk armastab kasvada niisketes kohtades, järvede ja jõgede kallastel ning soistes kraavides. Üldiselt on tema pikkuseks 60- 150cm. Harilikku mürkputke võib segi ajada mitmete taimedega ning seetõttu on ta eriti ohtlik. Tavaliselt kasvab ta veidi kaardunult ning tema lehed on sulgjad ja tumerohelise värvusega. Hariliku mürkputke vars on seest õõnes. Taim on kõige mürgisem kevadel ning õitsemise aeg on tavaliselt juunist
30. meristeem e. algkude; kude, milles rakud püsivalt poolduvad 31. metabolism ainevahetus (sünteesi- ja lagundamisprotsessid) 32. metsistunud taimed taimed, mis kasvavad vahel väljaspool ala, kuhu nad on istutatud, kuid iseseisvalt ei paljune (nt lehis, sirel) 33. mikroelemendid elemendid, mida vajatakse väiksemates kogustes (Fe, Sl, Mn, Cu, B, Zn, Mo) 34. mürkaine aine, mille kahjustustoimed on tugevad ja ilmnevad juba aine väiksete koguste korral 35. mürktaim taim, mis sisaldabinimesele kahjulikke mürkaineid( nt alkaloidid, glükosiidid, eeterlikud õlid) nt. surmaputk, ussilakk, koirohi 36. naturaliseerunud liik taim, mis on levinud ka looduslikesse kooslustesse ning suudab iseseisvalt paljuneda 37. okaspuud suurim paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm (nt mänd, kuusk, kadakas) 38. ontogenees org-de individuaalne areng, mis seisneb arengufaaside vaheldumises(tsüklid) 39
2008). 5 Harilik maikelluke- Convallaria majalis Maikelluke on kevadistest lilledest üks suurimaid lemmikuid. Maikellukesel on väga palju erinevaid nimetusi. Nende seas lambakeel, karikelled, lillikas neist kõige tuntuim on siiski piibeleht (Pedaste, Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). Maikelluke on kaugelt äratuntav ning tal on meeldiv lõhn aga ta on ka väga ohtlik mürktaim, mis sisaldab mürgiseid glükosiide (Meitern, 2009). Maikellukesel on sügavroheliste lehtede taustal pikad ühekülgsed lumivalged õitekobarad, mis on väikeste kellakujuliste õitega. Maikellukese punakas-oranž mari paistab väga selgelt välja ka suurte lehtede varjust. Pilt 2. Harilik maikelluke (Köhler, Pabst. 1887) Taime ükskõik millise osa söömine tekitab iiveldust, oksendamist, peapööritust, pulsi
droog sõelutakse läbi, eemaldatakse viljaraod, kahjustatud marjad ja muud võõrkehad. Säilitatakse klaasnõus või tihedast riidest kotis 2 aastat. Marjatinktuuri valmistatakse 70- protsendilise piiritusega, võttes võrdse koguse marju ja piiritust. Segul lastakse tõmmata 2 nädalat. Tõmbununa on tinktuur läbipaistev. kollakaspunane vedelik. 6. Pärismaised puud-põõsad mürgiks. Hinnanguliselt on õistaimi maailmas umbes 250 000 liiki, neist ligikaudu 10 000 on mürgised. Mürktaim sisaldab mürkaineid ja kutsub esile mürgistusi, mille mõju võib olla enesetunde ajutisest halvenemisest surmavani. Looduses kaitsevad mürkained taimi ärasöömise eest. Et hoida järgmiseks kevadeks kogutud varusid, on seetõttu sageli eriti mürgised säilitusorganid: sibulad, mugulad, juurikad. Varakevadel on iga tärkav roheline lible talve üle elanud loomade jaoks kõrges hinnas ja seetõttu pääsevad mürgised kevadlilled ärasöömisest edukamalt.