Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"mürktaim" - 5 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Taimeriik

meristeem ­ e. algkude; kude, milles rakud püsivalt poolduvad 31. metabolism ­ ainevahetus (sünteesi- ja lagundamisprotsessid) 32. metsistunud taimed ­ taimed, mis kasvavad vahel väljaspool ala, kuhu nad on istutatud, kuid iseseisvalt ei paljune (nt lehis, sirel) 33. mikroelemendid ­ elemendid, mida vajatakse väiksemates kogustes (Fe, Sl, Mn, Cu, B, Zn, Mo) 34. mürkaine ­ aine, mille kahjustustoimed on tugevad ja ilmnevad juba aine väiksete koguste korral 35. mürktaim ­ taim, mis sisaldabinimesele kahjulikke mürkaineid( nt alkaloidid, glükosiidid, eeterlikud õlid) nt. surmaputk, ussilakk, koirohi 36. naturaliseerunud liik ­ taim, mis on levinud ka looduslikesse kooslustesse ning suudab iseseisvalt paljuneda 37. okaspuud ­ suurim paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm (nt mänd, kuusk, kadakas) 38. ontogenees ­ org-de individuaalne areng, mis seisneb arengufaaside vaheldumises(tsüklid) 39...

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti...

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Eesti mürgised taimed ja nende toksiinid

Eesti kõige mürgisemad taimed on mõningad putkede liigid ja sinine käoking, mis oma iluga ligi tõmbab. Sarikaliste perekonda kuuluvad putkelised ei ole kõik mürgised, kuid eemale tasuks hoiduda siiski kõigist liikidest. Eesti kõige ohtlikumad mürktaimed : Putked Harilik mürkputk (Cicuta virosa) Harilik mürkputk on sarikaliste sugukonda ja mürkputkede perekonda kuuluv mürktaim, mida leidub väga paljudes kohtades üle Eesti. Harilik mürkputk armastab kasvada niisketes kohtades, järvede ja jõgede kallastel ning soistes kraavides. Üldiselt on tema pikkuseks 60- 150cm. Harilikku mürkputke võib segi ajada mitmete taimedega ning seetõttu on ta eriti ohtlik. Tavaliselt kasvab ta veidi kaardunult ning tema lehed on sulgjad ja tumerohelise värvusega. Hariliku mürkputke vars on seest õõnes. Taim on kõige mürgisem kevadel ning õitsemise aeg on tavaliselt juunist...

Loodus
14 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Mürktaimed

5 Harilik maikelluke- Convallaria majalis Maikelluke on kevadistest lilledest üks suurimaid lemmikuid. Maikellukesel on väga palju erinevaid nimetusi. Nende seas lambakeel, karikelled, lillikas neist kõige tuntuim on siiski piibeleht (Pedaste, Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). Maikelluke on kaugelt äratuntav ning tal on meeldiv lõhn aga ta on ka väga ohtlik mürktaim , mis sisaldab mürgiseid glükosiide (Meitern, 2009). Maikellukesel on sügavroheliste lehtede taustal pikad ühekülgsed lumivalged õitekobarad, mis on väikeste kellakujuliste õitega. Maikellukese punakas-oranž mari paistab väga selgelt välja ka suurte lehtede varjust. Pilt 2. Harilik maikelluke (Köhler, Pabst. 1887) Taime ükskõik millise osa söömine tekitab iiveldust, oksendamist, peapööritust, pulsi...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Karuputk

See on tulnud ilmselt taime karvasusest: karvane nagu karu või karu keel.  Eestis kasvab looduslikult vaid üks liik, siberi karuputk, kuid tänaseks on ilutaimedena sisse toodud või tulnukana ise tulnud ka mitmeid teisi liike.  Mõned võõramaiste karuputkede lehed on üle meetri pikad, ja taime varre kõrgus võib küündida kolme meetrini.  Ta on mitmeaastane taim, millel olenevalt kasvutingimustest võib õitsema hakkamiseks kuluda kolm kuni neli aastat, vahel ka kauem.   Taim õitseb ja annab seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, millest võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas idanemisvõimelistena 7–10 aastat. Levik, kasuvkoht  Põhiliselt kasvab ta asulate läheduses, inimese poolt mõjutatud jäätmaadel ja teede ääres, aga tungib ka jõgede luhtadele, mis on iseloomulik käitumislaad inva...

Bioloogia
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun