Mis mulle meeldib Aristotelese filosoofias? Aristoteles oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta on üks mõjukamaid filosoofe maailmas. Tema ning Platoni kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Ta oli küll Platoni õpilane, kuid tema filosoofia erineb mitmel viisil õpetaja omast - see modifitseerib Platoni õpetust. Paljud tema ideed ja mõtted ning ja ütlemised on mulle silma jäänud ja mind kõnetanud. Üks Aristotelese mõtteteri kõlab nii: "Inimene on seltsiv olevus, loodus on teda loonud elama koos omataolistega." Juba ammustest aegadest on inimesed tegutsenud üheskoos. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Üksi oli pea võimatu elus hakkama saada. Abivägi tuleb alati kasuks, inimesed on erinevad ning kui igal inimesel on oma tööülesanne, mida ta edukalt täita suudab, on kogu eluprotsess tunduvalt lihtsam. Inimene on Aristotelese sõnul seltsiv olevus, mis tähendab seda, et
Mis võiks põhjustada _______ Mida mõista _______ all? Mis on ______eesmärk? lõppemise/hävimise? Ajasuhted Kaasnähtused Hinnangud Mis oli enne ______? Millisesse nähtuserühma ______ kuulub? Kuidas _________ suhtutakse? Mis tuleb pärast _________? Millised on ______ osad? Milliseid mõtteteri leidub ______ kohta? Kuidas _______ on aja jooksul Millised muud mähtused esinevad koos _____ -ga? Millised normid/seadused on ______ muutunud? kohta olemas?
Antiikfilosoofide mõtteteri Herakleitos "Kõik voolab." u.550 - 480 "Varjatud seos on tugevam kui ilmne." "Ei saa astuda kaks korda samasse jõkke." "Samasse jõkke me astume (kaks korda) ja ei astu, me oleme ja ei ole." Fr. 49a "Mida viha soovib, seda ostab ta hinge arvelt." "Sõda on kõige isa ja kõige valitseja.." Fr 53 "Eeslid eelistavad kullale pigem õlgi." Fr,9 Empedokles "Igaüks usub vaid oma kogemust." Protagoras "Inimene on kõigi asjade mõõt." Sokrates "Kui võtad kuulda minu nõuannet, siis mõtled sa vähe u. 470-3999.e.Kr Sokratesele ja palju enam tõele." "Tunne iseennast." Platon "Ärgu sisenegu siia keegi, kes on oskamatu matemaatikas." 427-347 "Kõik on saav, miski pole olev." Aristoteles "Platon on mulle kallis, ag...
Akadeemia kaudu kehtestati kunstile riiklikud põhimõttedd reeglid, mis pidurdasid kunsti arengut. Nicolas Boileau sõnastas klassits kirjanduse põhimõtted, püüdis rakendada Descartes'i filosoofiat. Prantsuse klassits alusepanijad Pierre Corneille ,,cid" ja Jean Racine ,,phaidra". Moliere ehk Jean-Baptiste Poquelin. 17-18 saj tuli prants kiranduses moodi aforismikirjandus. Kirjanikud ei loonud romaane ega novelle vaid lühikesi kokkusurutud proosaminiatuure v mõtteteri, mis põh elunähtuste vaatlusel ja mõtisklustel. Aforism eeldab suurt meisterlikkust, mõtlemise originaalsust ja väljendusviisi täpsust ja teravmeelsust. Selle mõtte on sügav ja piiritu, vorm lakooniline. Francois De La Rochefoucauld ,,mõtisklused ehk moraalsed sentensid ja maksiimid". Jean De La Fontaine valmikirjanik
Kuulsamad neist on ,,Kuu''- seal ülistab ta eesikeelt ja ,,Laulja'', kus ta ülistab loodust. Pastoraalides tähtis väljendusvahend on dialoog, eeskuju antiigist. Kogu looming on sügavama elumõtte otsimine. Tema loomingutesse kuulub ka keelealane tegevus, koostas näiteks rootsi keele grammatika, alustas Soome mütoloogia tõlkimist rootsi keelest saksa keelde. Tõi sellega eesti rahvausundisse soome muinasjumalad. Koostas ka päevaraamtu, mis sisaldab filosoofilisi mõtteteri ning seletab ta vaateid. Sealt saab teada ka tema suure lugemuse ja keelteoskuse.
nemad. Kõik näitab, kuidas aegade algusest saati on rassism üheks tõsiseks probleemiks olnud, millest räägitakse raamatus eriti põhjalikult. Kasvõi KKK (Ku Klux Klan) , kes põletasid, peksid, tapsid mustanahalisi, kommuniste, katoliiklasi ja juute lihtsalt sellepärast, et Klani arust polnud neil inimestel meie maailmas ,,oma kohta". Ma soovitan kindlasti see raamat igal võimalusel läbi lugeda. Seal on palju mõtteteri ja filosoofiat, mis tuleks omale kõrva taha panna. Ma arvan, et see raamat laiendab väga inimese silmaringi ning paneb teda maailma asjadele natuke teise vaatevinkliga lähenema.
Selliseks valitsejaks tahtis saada ka Katariina. Katariina abikaasa Peeter III, kes suutis kõigiga tülli minna, kukutati peagi troonilt. Uueks valitsejaks tõsteti Katariina II ( valitses 1762- 1796). Valgustatud valitseja Saanud võimule, kavandas Katariina II Venemaal suuri ümberkorraldusi. Keisrinna uskus, et ühiskonna paremaks muutmisekspiisab headest ja õiglastest seadustest. Ta koostas ise Venemaa uue seaduste kogu projekti, noppiides sinna mõtteteri tuntumate Euroopa valgustajate töödest. 1767. aasta suveks kutsus Katariina II Moskvasse riigi erinevate rahvaste ja ühiskonnakihtide esinduskogu, mis pidi uue seadustiku läbi arutama. Peagi selgus, et igal ühiskonna kihil olid oma huvid ning keisrinna soov kehtestada kõiki alamaid ühtviisi rahuldavaid seadusi osutus teaostamatuks. Ka aadelkonna hulgas ei valitsenud alati kooskõla. Pärast poolteist aastat kestnud kooskäimisi saatis Katariina II saadikutekogu
Kui riisi ja liha söömine oli lõppenud ning taldrikud tühjad seatsin nii mina, kui ka teised lõpetanud suuna garderoobi poole. Garderoobist kuued seljas väljutud pidas meie kooli kuldsuu turvamees Jüri meid kinni ning päris meie mineku kohta. Kuuldes, et me lähme kirikusse, lausus ta, et me oleme nii patused, et ükski küünal ei kustuta neid. Järgnes naeruhoog ning Kimi ja Madisega tuletasime meelde ka varem kuldsuu lausutud mõtteteri ning anekdoote. Jõudes Lehola bussipeatusesse suunaga kesklinna poole vaatasin ma troll number kahte oodates pidevalt ning närviliselt kella. Käsi käis päris mitu korda tasku vahelt, et näha palju telefonis kell näitab, sest Birgiti viha ei taha keegi tunda. Trolli saabudes vaatasin ma viimast korda kella ning me olime graafikus. Troll oli vanem ning rahvaga umbe aetud. Igas peatuses tuli rahvast vaid juurde ning ruumi jäi vähemaks. Seejärel sisenes kamp 20
Hariduse ja teaduse kohta mõtteteri, vanasõnu 1. Haridus suurendab inimese sünnipärast väärtust. ( Horatius ) 2. Ainsad võidud, mida ei kahetseta, on võidud harimatuse üle. (Napoleon) 3. Parim, mida inimene võib teha, on harida iseennast ning arendada oma võimeid, et temast oleks maksimaalselt kasu inimkonnale. (J. Fields) 4. Kasvatus ja haridus on lahutamatud. Pole võimalik kasvatada, edasi andmata teadmisi, kuid iga teadmine mõjub kasvatuslikult. (L.Tolstoi) 5. Laps, keda on haritud ainult koolis, on harimatu laps. (Santayana) 6. Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada. (O.Wilde) 7. Haridus on see, mis pärast koolis õpitu unustamist järele jääb.(A. Einstein) 8. On ime, et uudishimu suudab üle elada formaalse hariduse. (A. Einstein) 9. Haridus on see, mida enamik saab, paljud edasi annavad ja vähesed omavad. (K. Kraus) 10. Aeg on kõ...
inimestele ja ümbrusele. Korrata harjutust seitsmel päeval. Kirjanik hakkas hoolega kella jälgima, millal 20 minutit täis tiksub. Nüüd tuligi välja esimene tarkusetera. " Aeg ei liigu alati sama kiirusega. See kui kiiresti ta edasi läheb, sõltub meist endist." Me kõik oleme seda tundnud: koolipingis, tööl või isegi siin neid ettekandeid kuulates. Tuntud tõsiasi, aga Coelho on selle väga ilusti kirja pannud. Taolisi mõtteteri on võimalik kogu raamatust leida. Mina pean Coelhot tänapäeva filosoofiks. Kui vanaaja filosoofid Sokrates ja Platon kirjutasid väga sügavalt ning keeruliselt, siis tänapäeva filosoof Coelho seletab asju lihtsamas ja pealiskaudsemas, meile niiöelda söödavas keeles. Mõned tarkused jäi veel mu peas kajama. Näiteks: 1. Ainus põhjus, miks üht trofeed taga ajada, on teada, mida sellega peale hakata. 2.Eesmärgi suunas liikudes on väga oluline pöörata tähelepanu teele
· Ingriin on Joonas Moori abikaasa. Ta on õrn, armas ja vaikne naine, kuid kaval ja isekas. · Naatan Morge ta on pidalitõbine ja Joonas Moori hea sõber. August Gailiti teos ,,Purpurne surm" on erootilist laadi, sest see taud on sugulisel teel leviv: surevad ainult mehed, naised jäävad elama. Gailit räägib just eelkõige naiste kannatustest ja läbielamistest, sest nemad kaotavad mehed. Autor filosofeerib palju naissoo üle ta on kasutanud palju mõtteteri naiste kohta (näiteks: ,,on naisi, kes on sündinud kihavaist tänavaist, rahvarikkaist bulvaarest ning siutsuseist kafeedest" või ,,isegi kauneim kunstiteos kõduneb ja armsaim naine läheb vanaks"). Tundub kohati nagu Gailit naeraks naiste üle, tehes neid maha ja pidades kõlbmatuteks. Kuid kohati tundub, nagu peaks ta naisi imeliseks, sest mehed kardavad naisi naised tekitavad meestes nõrkust ja mehed langevad nende küüsi ja selle läbi ka surevad
1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat: ,,Jää ja kanarbik" (1989), ,,Kust tuli öö"(1990) , ,,Jää ja Titanic"(1995). Esseed Jaan Kaplinski mahukas esseetoodang on suurelt osalt koondatud kogumikesse ,,Poliitika ja antipoliitika" (1992), ,,See ja teine" (1996), ,,Võimaluste võimalikkus" (1997), ,,Usk on uskmatus" (1998) ja ,,Kõik on ime" (2004) jm. "Paralleele ja parallelisme" (2009) sisaldab filosoofilisi arutlusi ja mõtteteri. Kogumik on koostatud aastatel 20002001 Tartu Ülikoolis peetud loengute põhjal. Oskar Pukk 9b
Mulle see raamat tegelikult meeldis, see oli kuidagi selline teistsugune, lugu noormehest, kelle jaoks peab kõik olema perfektne, kõik peab toimuma nii, nagu tema seda soovib ja ta sõbrad peavad käituma tema tahte järgi. Ta ei märka, mis tema ümber tegelikult toimub ja mõnel hetkel ta ei pööra isegi oma sõpradele tähelepanu ja ei märka kui tema sõpradega on midagi teistmoodi. Kuid peale õnnetust tema sõbraga kõik muutab ja Mortimer leiab tee endani ja proovib ennast muuta. Mõtteteri raamatust: "Milleks minna, kui see, milleni sa jõuad, polegi ehk väärt sinna jõudmist?" "Maailm koosneb tillukestest muredest. Ainult lahendused saavad olla suured. Aga lahendused ei ole need, mida inimesed tegelikult otsivad. Inimesed otsivad probleeme." "Kõik, mida me loome, võtab meie endi kuju." "Ei ole elu ilma surmata. Surm on meeldetuletus, et elu on üürike. Surm on selleks tumedaks fooniks, mille taustal elu värvid kirkalt särama löövad."
,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) uustrükk Eitede tarkus Eitede tarkus (1965) Kord Veenuse faase oma emale teleskoobiga näitas Gauss. Eit vaatas. Täht paistis sealt temale kui uurakil nikkelkauss. Ja professorist poeg ühes jorus see talle rääkis, mis asi on faas... Eit kuulas. Ja pööras torusse oma vileda pilgu taas: "Palju maksma see värk küll pidi sul, sest tähe ta ligi toob, jah. Aga miks ta valepidi sul selle tähe keerab? Ah? Jaan krossi mõtteteri Aga siiski, missugune te olete, Jaan Kross? "Skeptik, aga ma usun, et küllaltki helge skeptik. Huumor pole mulle võõras. Mulle meeldib naerda, kuigi anekdootides leian ma harva midagi naermisväärset.,, Kas teil on õnnestunud maailma näha? "Mitte eriti palju, aga olen siiski näinud. Mitte millegi erilisega pole mind üllatatud. Kõik oli peaaegu niisugune, nagu ma ette kujutasin." Peale "Keisri hullu" pole ühelgi teie romaanil silmatorkavat pealkirja. Aga
1673 suri ootamatult laval, etenduses ,,Ebahaige". Kirik ei lubanud pühasse mulda (surnuaia müüridesse) teatriga seonduvaid inimesi matta, aga Moliere siiski sai kuningas Louis XIV käsul. 1886. A. Wiera ,,Ihnus" etendusega jõudis Moliere Eestisse Aforism ehk mõttetera, prantuse kirjanduses moes 17-18.saj. Kirjanikud - moralistid ei loonud mitte romaane ega novelle vaid lühikesi kokkusurutud proosaminiatuure või mõtteteri mis põhineisd elunähtuste vaatlustel ja mõtliskustel. Mõte sügav ja piiritu, lakoonilised, üldistavad maailma. Nt. La Rachelfoucauld 17. märts Gongora kujundatud metafoorid, keerulised sõnad, hämar luuletaja. Quevedo kuulsuse sai kriitikuna, sotsiaalsed ja kodumaa teemad, kritiseeris ka Gongorat, istus pagenduses ja vangis. 18.märts Gongora ja Quevedo 2 hispaania suurt luuletajat, elavad ajastu raskelt läbi. Hispaania riigi allakäigu tajumine Hispaania barokk
tähtsamat: Avatus ja vastutulelikkus. Ettevõttes toimub suhtus avatult ning ei teki igapäeva kokkupuutes juhi-alluva tunnet. Kõiki koheldakse võrdselt ning pereliikmeid hoitakse üldiselt isegi kõrgemal standardil. Tööga kaasas käivad juhendused ja korraldused toimivad vabas vormis igapäevaselt. Minu arvates aitab see hästi leevendada aukartust ja igapäeva töö formaalsust. Juhtkond on tekitanud platformi, kus kõik saavad vabalt kaasa rääkida ja avaldada ideid või mõtteteri. Keegi ei tee teiste ideid ja arvamusi maha ning kuulatakse üheselt kõiki, olgu need pereliikmed või mitte. Vastutulelikkust pean ma samuti tähtsaks. Oragnisatsioon hoolib oma töötajate ja nende tervisest. Töö on väga füüsiline ning alati kui on kellegil vaja arsti juurde minna antakse selleks vaba aeg. Väga positiivne on see, et kõik on juhtkonnaga läbiräägitav. Kui kellegil töötajatest on probleem püütakse sellele lahendus leida. Olenemata kas probleemid graafikuga
ja Suurbritannia) lennuväe poolt, mille käigus hukkus 350 kuni 400 tuhat tsiviilelanikku Vangid koonduslaagris nägid lennukeid linna pommitamas 23. märtsil ületasid USA ja Suurbritannia väed Teises maailmasõjas Reini jõe ja tungisid Saksamaale. Vangid lugesid kaubeldud lehest, et ületati Reini jõgi ja väljapääs on lähedal. Teosele iseloomulikku Teose stiil (kujundid, keelekasutus): Neutraalne Korrektne Palju kirjeldusi Palju mõtteteri Palju metafoore Palju dialooge Minategelane puudus Teosele iseloomulikku · Nälg ajus oli hullem see tekitas hallutsinatsioone ega lakanud kunagi. Nälg ajus õgis iseennast isegi unes. Inimesed olid nii näljutatud, et neil oli lisaks enda liigutamisele ka raske mõelda ja end tegutsema sundida. · Eile oli ammu. Inimesed olid piinamist ja nälga tundnud nii kaua, et neil oli igasugune ajataju kadunud. Kui inimesel on kõht tühi, siis tundub aeg minevat
Juhan Viiding avaldas pärast raamatut ,,Ma olin Jüri Üdi" veel uudiskogud ,,Elulootus" (1980) ning ,,Tänan ja palun" (1983). ,,Viidingu luules on teadlikku enesepiiramist ja liikumist kindlas suunas, teenäitajaks eetiline ning alandlik toon. Varem kadus eetilisus iroonia sisse ära, ühtäkki aga tuli seda võtta päris tõsiselt." Alates 1980. aastast kirjutas Viiding lühemat ja vabama vormiga luulet lisaks veel igavikulisi tundeid väljendavaid mõtteteri ja välkpildistus. ,, Seal võib olla irooniat, aga see pehmeneb, on kontraste ja üllatusi, aga need mahenevad. Üksikud luuletused 1980. aastate lõpust ja 1990. aastate algusest ilmusid ajakirjanduses. Pärast autori surma pani Hasso Krull kokku Jüri Üdi ja/või Juhan Viidingu ,,Kogutud luuletused" (1998)." 6 Luulekogu Mina lugesin Juhan Viidingu luulekogu, ,,Käekäik" aastast 1973, mil ta kirjutas veel Jüri Üdi nime all
(2007) tegevus toimub kuuekümnendate aastate Eestis, kuid hoolimata autobiograafilistest joontest ja äratuntavatest prototüüpidest on siiski tegemist fiktsiooniga. Esseed Jaan Kaplinski mahukas esseetoodang on suurelt osalt koondatud kogumikesse ,,Poliitika ja antipoliitika" (1992), ,,See ja teine" (1996), ,,Võimaluste võimalikkus" (1997), ,,Usk on uskmatus" (1998) ja ,,Kõik on ime" (2004) jm. "Paralleele ja parallelisme" (2009) sisaldab filosoofilisi arutlusi ja mõtteteri. Kogumik on koostatud aastatel 20002001 Tartu Ülikoolis peetud loengute põhjal. Välismaa tuntus Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteburgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks),
Juba kreiskoolis paistis ta silma oma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. Siiski pidas ta kõige tähtsamaks emakeelt, mis oli tema arvates vajalik esmalt korralikult ära õppida. Oma päevaraamatus, mille kirjutamist alustas juba keskkooli päevil, jäi ta aga truuks eesti keelele. Päevik sisaldab dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri ja seletab tema vaateid. Gümnaasiumis käies kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818". Kristjan Jaak Petersoni isakodus valitses oma aja kohta küllaltki ärgas vaim, nimelt hinnati seal sügavalt raamatuid. Tema isal oli hea lauluhääl ning mees oskas lugeda ja kirjutada. Suheldes kohaliku rahvaga, õppiski Kristjan Jaak mitmeid keeli, kuid sealjuures ei kaotanud ta oma eestimeelsust.
vahenditega" . Sõja definitsiooni on autor kirja pannud aga hoopis nii: ,,Sõda on seega vägivallaakt, et sundida vastast toimima meie tahte kohaselt" . Määratlusteks kõlbaksid paljud teisedki ütlused, olgu need siis filosoofilisemad ja üldistusküllased või lihtsamad, otseütlevad. Kas või seegi: ,,Sõda pole midagi muud kui laiendatud kahevõitlus" . Hämmastav, kui rohkesti sententslikke kilde ja mõtteteri, mida kõikvõimalike poliitikute ja oraatorite suust ning sulest üha kuuldud-loetud, pärineb tegelikult ,,Sõjast". Need on lisanud paljude asjameeste tuimale mõttele sära ja ilmekust nagu keskaegsetesse kroonikatesse põimitud, ent viitamata jäänud piiblitsitaadid. Teisalt on Clausewitzi raamat väga konkreetne, praktiline, õpetlik. Vaadeldakse maavägede kõikvõimalikke strateegiaalaseid üksikküsimusi. Näited on toodud peamiselt
(2007) tegevus toimub kuuekümnendate aastate Eestis, kuid hoolimata autobiograafilistest joontest ja äratuntavatest prototüüpidest on siiski tegemist fiktsiooniga. Esseed Jaan Kaplinski mahukas esseetoodang on suurelt osalt koondatud kogumikesse ,,Poliitika ja antipoliitika" (1992), ,,See ja teine" (1996), ,,Võimaluste võimalikkus" (1997), ,,Usk on uskmatus" (1998) ja ,,Kõik on ime" (2004) jm. "Paralleele ja parallelisme" (2009) sisaldab filosoofilisi arutlusi ja mõtteteri. Kogumik on koostatud aastatel 20002001 Tartu Ülikoolis peetud loengute põhjal. (3) Kokkuvõte 8 Referaati koostades sain teada, et Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti kirjanikest üks tuntumaid ja enim tõlgitumaid luuletajaid. Lisaks luuletustele on ta avaldanud väga palju esseesid, mis on teemade kaupa kogutud kogumikesse. Enamus tema luuletusi on kirjutatud vabavärsis. Luuletusi on lihtne lugeda ja neist ei kiirga
vastupidiselt oma abikaasale. Katariinast sai kaardiväelaste soosik ning 1762. a. juunis toimunud paleepöördega Venemaa keisrinna. Peeter III vihkas Venemaad. Ta tagastas Preisimaale võidetud maad, tahtis muuta õigeusu kombestikku jne. Tema vastu pöörduvad nii kaardivägi kui aadel. Katariina uskus, et ühiskonna parandamiseks piisab headest ja õiglastest seadustest. Venemaa uue seaduste kogu projekti koostas Katariina ise, noppides sinna mõtteteri tolleaegsete tuntud euroopa mõtlejate sulest. 1767. a. suveks kutsus keisrinna Moskvasse kokku esinduskogu kõige erinevamate impeeriumi rahvaste ja ühiskonnakihtide saadikutest, et keisrinna enda poolt koostatud kavandit arvesse võttes töötada välja uus seadustik. Üksmeelt ei saavutatud ja peale pooleteistaastast kooskäimist saatis Katariina II komisjoni laiali, ilma, et see oleks ainsatki seadust vastu võtnud. Nurjus ka keisrinna kavatsus talurahva olukorra parandamiseks
Üdi luule ilmutab ka modernistlikku huvi keele vastu, kuid säärast teatraalset esinemisviisi vormi pole just sageli kasutatud. Tema luules on ka teadlikku enesepiiramist ja liikumist kindlas suunas, teenäitajaks eetiline ning alandlik toon. Varem kadus eetilisus iroonia sisse ära, ühtäkki tuli seda võtta päris tõsiselt. 1980. aastatel kirjutas ta ka lühemat ja vabama vormiga luulet, igavikulisi tundeid väljendavaid mõtteteri ja välkpildistusi. Tekstides on ka midagi, mis võiks meenutada religioosset ilmutust. 1980. aastate Juhan Viidingu luule on võrreldes varasema Jüri Üdi luulega traditsioonilisem ja tõsisem ning taotleb harmooniat. Tema värvideks oli kõige vastandlikumad must ja valge, mis iseloomustavad tema vastuolulist loomingut ja isiksust. Nende värvidega olid kujundatud ka kõik luulekogud. Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina,
Kahjuks just see kriitilisus ja ebausk teise inimese õnne muutis kogu Theodori elu. Hinnang Mina hindan seda raamatut väga hästi, selle sõnakasutus, lauseehitus oli minu silmis hea, mul oli huvitav seda raamatut lugeda ja ma tahtis veel ja veel lugeda seda. Mõtted on hästi sõnastatud ning nad ei ole nii kuivad ja sisutud, nendes on mõte, mis tuleb leida. Kasutatud on ka alternatiivsõnu, mis teevad teksti kuidagi täidlasemaks ja meeldivamaks. Samuti on rohkelt kasutatud mõtteteri, aforisme, raamat on osaliselt psühholoogilisfilosoofiline ning päris mitmed kohad panevad mõtlema sügavamalt. Minu meelest on see väärt raamat ja ma soovitaksin kindlasti seda ka teistele just selle poolest, et mõtted on huvitavalt sõnastatud ja seda raamatut on kindlasti huvitav lugeda, samuti laiendab see mingil määral ka silmaringi. Koostas : Kirill Dremljuga, 12b klass.
Kasvõi ilus naeratus ja väline edu, mis pidid katma Eesti vaesust (mõtlen Viivi Luige ja Jaak Jõerüüdi abielu, Jõerüüt töötas diplomaadina, seepärast oli võimalik Luigel nii palju reisida ja erinevates linnades elada). Igal juhul huvitav lugu. Pani mõtlema. Stiililt on see üpriski kerge, tegelikult sisult ka. Soovitan lugeda, sest tekst on kaasahaarav, ei veni ega kirjelda midagi liiga pikalt. Raamatust võib leida väga väärtuslikke mõtteteri, näiteks: "Mis see vanakurat muud on kui argipäevaelu".
harmoonia ja õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi. Platoni mõtteteri, mis mulle enim meeldisid · Looduse raamat on kirjutatud matemaatika keeles. · Vaprus põhineb oskusel vahet teha ja teada, mida tuleb karta ja mida mitte. · Kujutades nähtavaid asju kaunitena, ahvatleb kunst inimest pidama näilist jäljendust tõelisuseks. · Matemaatilised väited kehtivad ranges tähenduses üksnes idealiseeritud objektide kohta. · Luuletaja on tiibadega olevus. KOKKUVÕTE
1) „See räägib loojajumalatest, õest-vennast Izanamist ja Izanagist, kes sonkisid Taevastel Väljadel elades pika piigiga mudast ollust, mille käigus tilkusid selle otsast mõned piisad, moodustades müütilise Onōgoro saare, kuhu õde ja vend asusid elama ning kus nad lõid üheskoos veel saari ja jumalaid“– See lause on väga huvitava konseptsiooniga, eriti tore oli lugeda seda lauset. Selles peitub väga sügav sisu kuid samas ka väga palju erinevaid mõtteteri. 2) „Treeningprotsessi juurde kuulus paratamatult ka karate terminoloogia omandamine ning ajapikku tekkis huvi’’ – Ka minule pakuks huvi karate vastu huvi kasvatamine selliste põhimõtetega. Eriti veel siis kui käin veel treeningutel. See aitaks huvi kasvatamisele kaasa. 3) „Kui 1989. aasta sügisel avanes Eestis võimalus jaapani keelt ja kultuuri päris tõsiselt õppima asuda, olin kohe esimeste seas, kes sellest kinni haaras“ –
Mõtteteri Sõprusest Sõber on sinu kõrval ka siis, kui ta tahaks olla kusagil mujal. Ilma sõpruseta pole elu midagi väärt. Parim, mis sõber teha võib, on sõbraks jääda, Tõelised sõbrad ei hooli su puudustest ja ei kadesta su edu. Sõbrad teevad õnne suuremaks ja kurbuse väiksemaks, korrutavad rõõmu ja jagavad mure pisemaks. Sõber kuuleb su südame laulu ja kui sa peaks selle unustama, siis laulb ta sulle seda ise. Üks sõber on suur asi, kaks on palju ja kolm peaaegu võimatu. Sõpruseta pole elu magus. Vana sõbra saamine nõuab aega. Õiged sõbrad teevad su õnnelikuks ja edukaks. Hea sõber on odavam kui arstiabi. Sõber on see, kes usub ja usaldab sind. Sõber on looduse ime. Sõprus on lõng, mis köidab südamed kokku. Tõeline sõber on õiglane, abivalmis, vapper, kannatlik, truu... ...ning igavene. Head sõbrad on kui maailma inglid. Sõbrad täidavad su elu rõõmuga, hinge päikesepaistega ja südame armastusega. Et omada sõpru, ole ...
(Kreutzwaldi vaba tõlge ,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg"). Sellelaadilisele kirjavarale vastandus Suve Jaani e Johann Fr. Sommeri ,,Luige Laos", lihtne külapoiss, kes Vene mereväes ustavus, vapruse ja eneseohverduse imetegusid teeb. 14. Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) oskas saksa, vene, rootsi, prantsuse, inglise, ladina, kreeka, heebrea, kaldeaja läti keelt. Oma päevikus räägib ta eri kultuuride ja ajastute autoritest, kasutab mitmekesiseid zanre (dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri, antiikseid luulevorme). Õppis poolteist aastat ülikoolis usuteadust, unistas misjonärielust, kuid nõrgenenud tervise ja rahalise toetuse lõppemise tõttu elatas end tunniandmisega Riias. Looming. Gümnaasiumiõpilasena tegi kaastööd ,,Beiträgele". Tõlkis rootslase C. Gananderi teose soome mütoloogiast saksa keelde, tõi sellega eesti rahvausundisse soome muinasjumalad Väinämöise, Ilmarise ja Lemminkäineni, lõi meie pseudomütoloogia
Tuntumad prantsuse valgustajad on Voltaire, Rousseau [rus'so] ning Montesquieu [montes'kjö]. Valgustatud absolutism on monarhia ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamsieks ühiskonnas. Valgustatud absolutism esines Preisimaal, Austrias ja Venemaal 18. sajandil. Katariina II tahtis ühiskonda paremkas muuta. Ta koostas ise uue Venemaa seadustekogu projekti, lisades ka mõtteteri valgustusaja töödest. Katariina kutsus kokku esinduskogu, mis pidi uue seadustiku läbi arutama, kuid see plaan ei õnnestunud. Ta püüdis ka edudult talupoegade olukorda parandada. Katariina II laiendas ka Venemaa piire. 6. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND (lk 56-59) Miks suundusid eurooplased 17.-18. saj. Põhja-Ameerikasse, millisel Euroopa riigil oli seal kõige rohkem kolooniad (mis need on?), miks halvenesid suhted kolooniate ja emamaa vahel,
Paröömiliseks nimetatakse grafitit, mille autor on oma sõnumi edasiandmisel rakendanud ütlusi vanasõnalistest mõtteüldistustest (sh klassikalised vanasõnad, nende modifikatsioonid ehk nn antivanasõnad, uusvanasõnad) ja aforistlikest autoritsitaatidest kuni humoristlike ja mahlaka kujundlikkusega lendlausete, loosungite, käibefraasideni välja. A) indikatiivsed väited, üldistavad sententsiaalsed implikatsioonid. autoritsitaate, aforistlikke mõtteteri. C) minakeskne grafiti. D) sina- ja teie-pöördumised. E) süntaktilised stereotüübid või vormelid. F) Vellerismisugemetega Loesje-postrid. 41. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis ühendab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon on organiseeritud, institutsionaalne, ette kirjutatud, fikseeritud, vertikaalne. Seal keskendutakse ajalooliste isikute õpetustele, kõik peab paigas olema
Valgustatud absolutism oli monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. See esines 18.saj teisel poolel mitmes Saksa riigis, aga ka Venemaal ja Rootsis. Katariina II kavandas Venemaal kohe võimule saades suuri ümberkorraldusi. Ta uskus, et ühiskonna paremaks muutmiseks piisab headest ja õiglastest seadustest. Ta koostas ise seadustekogu projekti, noppides sinna mõtteteri tollaste tuntumate Euroopa valgustajate töödest. Keisrinna kavatsused kehtestada kõiki alamaid ühtviisi rahuldavad seadused ja talupoegade olukorda parandada nurjusid. Ta laiendas suuresti Venemaa piire. 6.AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND Miks suundusid eurooplased 17.-18. saj. Põhja-Ameerikasse, millisel Euroopa riigil oli seal kõige rohkem kolooniad (mis need on?), miks halvenesid suhted kolooniate ja emamaa vahel,
joontest ja äratuntavatest prototüüpidest on siiski tegemist fiktsiooniga. Esseed 11 Jaan Kaplinski mahukas esseetoodang on suurelt osalt koondatud kogumikesse ,,Poliitika ja antipoliitika" (1992), ,,See ja teine" (1996), ,,Võimaluste võimalikkus" (1997), ,,Usk on uskmatus" (1998) ja ,,Kõik on ime" (2004) jm. "Paralleele ja parallelisme" (2009) sisaldab filosoofilisi arutlusi ja mõtteteri. Kogumik on koostatud aastatel 20002001 Tartu Ülikoolis peetud loengute põhjal. Jaan Kaplinski väljaspool Eestit 12 Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti
eristada parömioloogilises grafitis? Parömioloogiline grafiti omab lausena esitatud (sententsiaalsete) tekstide seoseid vanasõnade (nii klassikaliste kui ka vanasõnavormi rakendatud uute modifikatsioonide) ja fraseologismidega (mille hulka kuuluvad ka killud, käibefraasid, loosungid jne) A. Suurima rühma moodustavad indikatiivsed väited, üldistavad sententsiaalsed implikatsioonid. B. Tartu grafiti hulgas leidub küllaltki esinduslik kogu autoritsitaate, aforistlikke mõtteteri, mis suuresti on efektsed üldistatud elutarkused. C. Teise süntaktilise alaliigina väärib esiletoomist minakeskne grafiti. Egopositsioonilt lähtuvaid tekste võib tänaval kohata väga sageli, ilmselt viitab see kõige otsemalt grafiti kui nähtuse eneseväljenduse vajaduse funktsioonile. D. Olulise koha hõivavad sina- ja teie-pöördumised, grafiti-tegija ei kirjuta tekstisõnumit
Või kui ta palub kala, ent ta annab talle mao? Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam teie Isa, kes on taevas, annab head neile, kes teda paluvad! Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid. MÕTLE JÄRELE VÕI KÜSI! 1. Kes on Uue Testamendi nelja evangeeliumi autorid? 2. Millises Uue Testamendi evangeeliumis on kirjas Mäejutlus? 3. Milliseid teisi mõtteteri saab välja lugeda Mäejutlusest? 4. Milline Mäejutluse mõttetera peegeldab kõige sügavamalt Jeesuse filosoofiat? 5. Millised evangelistid tundsid Jeesust isiklikult? 6. Kui vanaks elas Jeesus? 32 16. RUBICON ON ÜLETATUD (LIISK ON HEIDETUD) (Julius Caesar jaanuaris 49. a eKr kodusõja alguse puhul) Gaius Julius Caesar (100 44 eKr)
Selles on kahtlase minevikuga missis Arbuthtnot, tema vallaspoeg ja aristokraatlik dändi kui kahjutundetu võrgutaja. Näidendis on teravmeelsust ja melodraamat, kõige enam aga vestlust. Wilde tähendas uhkelt, et esimeses vaatuses puudub tegevus, on ainult vestlus Ennetades kõiki teisi tulevasi näitekirjanikke, andis ta vestlusele draama mõõtmed ja tema tegelased paljastavad ibsenlikul moel vähehaaval oma sisemise ilu. ,,Tähtsusetu naine" sisaldab Wilde´i parimaid mõtteteri abielusuhete kohta. ,,Ideaalne abikaasa" on täiskasvanute muinasjutt, kus figureerib maagiline amulett varastatud teemantpross, mis elab käevõruna kaksikelu ja millel on õnnelik lõpp. See meelierutavalt absurdne, moraalselt tõsine, sügavalt sentimentaalne ja õelalt melodramaatiline näidend on eelkõige poliitika-, korruptsiooni- ja armastuseteemaline kommetekomöödia, mis materdab üht inglise elu põhilist silmakirjalikkust: avaliku edu saladus peab jääma lahendamatuks
ajaloos. (Ibid.) Tihedat koostööd on Zimmer teinud rezissööri Christopher Nolaniga. Ta on kirjutanud muusika enamusele Nolani filmidele nagu ,,Batman alustab" (2005), ,,Pimeduse rüütel" (2008), ,,Algus" (2010) ,,Pimeduse rüütli tagasitulek" (2012), ,,Terasmees" (2013) ja ,,Tähtedevaheline" (2014). Tänaseks on neist saanud peale kolleegide ka väga head sõbrad. Nolan on nendevahelistest vestlustest isegi Zimmer mõtteteri oma filmides kasutanud (Lubin 2014). Zimmer on võitnud kaks Kuldgloobust, neli Grammyt ja ühe Oscari. Tema loodud muusika kõlab filmides ,,Punane oht" (1995), ,,Peenike punane joon" (1998), ,,Gladiaator" (2001), ,,Võimatu missioon II" (2000), ,,Hannibal" (2001), ,,Pearl Harbor" (2001), ,,Allatulistatud Black Hawk" (2001), ,,Viimane samurai" (2003), ,,Da Vinci kood" (2006), ,,Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst" (2006), ,,Sherlock Holmes" (2010) jpt. (Stevenson 2014) 2
kunsti sündi. Nii arutledes tähtsustus oluliselt produktsiooni tasand. Tähtsustus ka kunsti looja. · Marksismi edasiarendus NL läks veelgi kaugemale ja rääkis kunstist mis sünnib kodanlikus ühiskonnas ja teisest kunstist, mis on sotsialistlik kunst, lihtrahva kunst, tööliste ja talupoegade kunst, mis sünnib teatud maj tingimustes. · Marksistliku esteetika sõnastus: kodanlik kunst saab hävitava hinnangu. Ei suuda muud kui ainult jõetuid mõtteteri. Selle idee taga, et kunsti teket seletatakse ühiskondlikest tingimustest lähtuvalt, viis selleni et kapitalism, mida Marx kritiseeris, muutus negatiivseks, degenereerunuks nende vaadates ja sotsialistlik kunst lihtrahva oma muutus väärtuslikuks, sest on progressiivne ja tulevikku suunatud. · Ühiskondlik praktika mõjutab autori loometingimusi. Marx ja Engels jõuavad mõttearenduseni, et kõigi esteetilise teadvuse vormide õitseng on võimalik ainult klassideta ühiskonnas
Tähendamissõnu hakkab järjest tulema ja nendega koos ka suuremat selgust ja ühemõttelisust. Müstiliste kallakutega religioossed huvid süvenesid Viidingul. Kindlasti tuleb juurde eetilist alandlikku tooni, varem kadus see irooniasse ära. Sellele, mis on Üdi eetika, on raske vastust leida. Kontrastid mahenevad, üllatusi on vähem kui varem ja nüüd mingis mõttes kompenseerides seda muutust, alates 70ndate/80ndate vahetusel hakkab kirjutama vabavärsilist luulet. Leidub väikesi mõtteteri, luule laias laastus muutub normaalsemaks. 80ndatel tema luuletamisaktiivsus väheneb. Kogu tema loomingut hakati pärast tema enesetappu kuidagi tõlgendama loominugu taustal. Väga kerge on leida erinevaid surmamotiive, kuid otseseoseid pole seal küll mõtet luua. Eesti draama 1966-1985 1966-1972 1973-1985 Piirid on arusaadavad, et kui võtta draamaseis enne 66ndat aastat, siis enne seda pole midagi väga rääkida. 66ndast aastast hakkas tulema uusi draamatekste
ja siis, keeleõpetuse sõnu ja asju teades, teise maa keele ette võtaksid“. Oma päevaraamatus jäi ta truuks eesti keelele, kuigi just sealt saame aimu ta keelteoskustest ja suurest lugemusest; leiame erikeeles kirjutavaid ja eri kultuure sisaldavaid autoreid: Horatius, Pindaros, Diogenes, Milton, Klopstock, Nepos, Aisopos, Voltaire, Franzen jt. Päevik sisaldab dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri, seletab tema vaateid. Päevaraamatu seadis ta sisse juba gümnaasiumi päevil. Samal ajal kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku „Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818“. Millega seletada seda vaimsete harrastuste intensiivust, aga ka austust eesti keele vastu selle võõra rahva keskel kasvanud noormehe puhul? See on pakkunud mõtlemisainet nii mõnelegi uurijale ega näi ammenduvat tulevikuski.
Ometigi pidas Kristjan Jaak õigemaks, et ,,nad (lapsed) enne oma emakeele hästi ära õpiksid, ja siis, keeleõpetuse sõnu ja asju teades, teise maa keele ette võtaksid". Oma päevaraamatus jäi ta truuks eesti keelele, kuigi just sealt saame aimu ta keelteoskustest ja suurest lugemusest; leiame erikeeles kirjutavaid ja eri kultuure sisaldavaid autoreid: Horatius, Pindaros, Diogenes, Milton, Klopstock, Nepos, Aisopos, Voltaire, Franzen jt. Päevik sisaldab dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri, seletab tema vaateid. Päevaraamatu seadis ta sisse juba gümnaasiumi päevil. Samal ajal kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818". Millega seletada seda vaimsete harrastuste intensiivust, aga ka austust eesti keele vastu selle võõra rahva keskel kasvanud noormehe puhul? See on pakkunud mõtlemisainet nii mõnelegi uurijale ega näi ammenduvat tulevikuski.
annaabi.ee 
