Folkloor- rahvaluule ehk ühtekuuluv kultuuriline pärimus. Rahvalaulu autoriks on rahvas. Regilaul- vanim rahvalaul(13.sajand) regilaulu tunnused: algriim, 6-silbiline, ühehäälne, pilli saateta, naised esitasid, eeslaulja ja koori vaheldumine, Skandeerimine- nähtus kus muusika ja teksti rõhud ei lange kokku Omane meie rahvalaulule. Parallerism-ehk mõtteriim või mõttekordus on eesti rahvaluule iseloomulik kujundusvõte Siirdevormiline laul-esindavad regilaulutraditsiooni üleminekut uuemale riimilisele laulule, neis on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega. Rahvalaulik- inimene, kes laulis laule ette, teadis paljusi laule ja tegi ise ka. Uuema rahvalaulu tekkimise põhjused(18saj): pärisorjuse kaotamine, haridus ja kultuuriareng, talurahva siirdumine linnadesse. Salmilaulu tunnused: tekst kirjeldab tegevust, lõppriim, kindlam vorm,
Esta : 1. Rahvaluule mõiste ja liigid rahvaluule- eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa,mille moodustab poeetiline sõnalooming. rahvalaulud,rahvajutud ja rahvaluule väikeliigid 2. Regivärsiline ja lõppriimiline värsiread,algriim,ununenud sõnad,lõppriim,mõtteriim pole tulpe,iga rida seob riim,rõhuta ja rõhulise silbi vaheldumine,värsirida,sarnased lõpud 3. Muistend, muinasjutt,naljand,pajatus,anekdoot,paroodia 4. Põhineb tegelaste vastandamisel,kolmarvul,kordusel,ühel peategelasel,õnnelikul lõpptulemusel,traditsioonilisel algusel ja lõpul, 5. Muistendid: *tekke- ja seletusmuistend *vägilasmuistend *ajalooline muistend *usundilie muistend Muinasjutu: *loomamuinasjutud *imemuinasjutud
o Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) o Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) o Kiige-, mängu- ja tantsulaulud · Mõisted: o Algriim- on sõnade algushäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena.(Nt. Kalevite kangem poega) o Parallelism- ehk mõtteriim või mõttekordus on eesti rahvaluule iseloomulik kujundusvõte: ühe värsi (ka lause või lauseosa) mõtte teisendatud, täpsustav ja avardav kordamine. o Neljajalgne trohheus- regivärsi värsimõõt, mis jaguneb neljaks värsijalaks, milles on kaheksa silpi ning kus vahelduvad rõhuta ja rõhuga silbid. Nt: Veere, veere, päeväkene, veere, päevä, vetta möödä, hõbedasta õrta möödä, vaskesta värävid möödä,
Tegelasi 1 või 2 NALJAND- lühike koomilise sisuga lugu. PAJATUS- lühike ja lihtne jutt, mille aluseks kindel elujuhtum ja isik. Ka mälestused. ANEKTOOT- teravmeelne teemaarendus, puänt. PAROODIA- tehakse tuntud vana lugu tänapäevaseks, uued sõnad tuntud viisile. RAHVALAULUD: REGIVÄRSILINE RAHVALAUL-ei ole salme, ridu seob mõtteriim Ehk parallelism (ühes värsis ehk reas öeldut korratakse teiste sõnadega teises reas.) Värsireas rõhuta ja rõhuline silp vaheldumisi. Algriimsõnade algushäälikute kordus värsis. Ammu
· Tekst jaguneb mõjutus naaberrahvaste kultuurist ja värssideks muusikast ALGRIIM: · tekkisid kindlad autorid · sõna algussilbi LIIGID: kordamine värsireas · tantsulaulud PARALLELISM: · laulumängud · mõtteriim (ühe mõtte · sõjalaulud kordamine) · vangilaulud VIIS: · tundelised · on lihtne ja järgib armastuslaulud teksti ülesehitust · vaimulikud rahvalaulud · Heliulatus 3-5 hiljem · Neljarealised salmid
Regilaul kujunes välja rohkem kui tuhat aastat tagasi. Regilaul koosneb tekstist, viisist ja esitusest. Viis ning esituslaad on arhailised, kuid tekst oma sisult ja vormilt viimistletud. Laulu teksti loomisel ja ettekandmisel oli määrav osa rahvalaulikul. Iga laulik oli kaasautor, laulu arendaja, kes jättis tekstisse oma jälje. Kui regilaulu esimest korda kuulata, võib see tunduda üpris imelikuna, isegi igavana. Regilaul ei jagune salmideks, ridu seob mõtteriim ehk parallelism, st ühes värsis öeldus korratakse teiste sõnadega teises värsis ja mõnikord kolmandaski. Tihti võib kuulda nii vanu sõnu, et ligikaudsest tähendusestki on raske aru saada. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi. Regilaul ei ole selline laul ega muusika, millega me tavaliselt oleme harjunud. Regilaul polegi mõeldud kuulamise jaoks. Seda laulavad lauljad iseendile, mitte kuulajatele
Rahvamuusika kontrolltöö kordamisküsimused 12 klassile RAHVALAUL Kuidas jaguneb Eesti rahvalaul kõige üldisemalt? (2 jaotust) Vanem rahvalaul ehk regilaul Uuem rahvalaul Kirjelda regilaulu sõnu (riimid ja sisu). Regivärss koosneb 8st silbist, mille viisis 8nooti (neljajalgne trohheus) Sõnu seob algriim Värsse seob parallelism ehk mõtteriim Kirjelda regilaulu viisi (heliulatus, viisi pikkus ja tähtsus). Regiviisid kas ühe- või kaherealised (retsitatiivse iseloomuga, süllaabilise struktuuriga) Viiside ulatus vanematel 3-4, uuematel 5-6 heli Kirjelda regilaulu esitust (kuidas esitati). Eeslaulja ja koori vaheldumine Üherealise puhul kasutatakse sama viisi, kaherealise puhul teist viisirida Koos ettehaaratava sisseastumisega tekib katkematu laulmine Enamasti ühehäälsed (väljaarvatud Setu omad) Nimeta regilaulu liike. (5)
vägilasmuistendid on seotud Nt: Kalevipojaga. Kohamuistendid jutustavad järvede, kivide või puude tekkimist vms. Ajaloolised muistendid on seotud ajalooliste sündmustega ja inimestega. 9. Mõistatus lühivorm, annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal tuleb arvata. Ta koosneb kahest osast: küsimusest ja vastusest. Esitati ajaviiteks või taibukese prooviks. 10. Mõtteriim parallelism. 11. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad. Räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtudest jms. 12. Naljand lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Tema sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. 13. Parallelism - regivärsilisele rahvalaule iseloomulik võte. Värsirühmade grupeerimise sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks.
rohelised jalad ( rohutirts), 9) kaks korda sünnib, üks kord sureb ( lind ), 10) vana hobune, kuus küljeluud ( lootsik ). Rahvalaul : vana e. Regivärsiline rahvalaul- Kõige vanem on regivärsiline rahvalaul, mis ühendab endas teksti, meloodia ja esituse. Tähtsaim, kuid samas kõige muutlikum osa on tekst. Meloodia on traditsioonilisem, ühe viisiga lauldi palju laule.Regilaul ei jagune stroofideks, tema värsiridu seob mõtteriim ehk parallelism - ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi.Esitus on regilaulu kõige püsivam osa: eeslaulja poolt esitatud värssi kordas koor, nii said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud . (UNl METSA!Uni pääle mul tulessa,laiskus pääle mul lamessa! Kus ma pea uni panerna või ma pea laiskus ajama? Uni mõtsa hundi selga,laiskuskarjalaste pääle! ), uus e
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMI...
Muinasjutt – üks rahvaluule põhiliike, mis pajatab väljamõeldud sündmustest Näit. Araablaste „Tuhat üks ööd“ ja Arvo Vallikivi ,, Ajaprintsess“ Muistend – välja mõeldud lugu, mis taotleb tõepära. On seotud, kas kohaga, ajaga, esemega, uskumusega või isikuga. Näit. F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd“ ja ,,Koit ja Hämarik“ Mõistatus – mingist asjast, nähtusest antud jutt, mille põhjal peab ära arvama, millest jutt käib Näit. Üks ema, üheksa last (kartul) Mõtteriim - ühe värsi mõtte teisendatud, täpsustav ja avardav kordamine Näit. Müüt – fantastiline jutt, milles on tegelasteks (pool)jumalad ja mis enamsti räägib maailma, elu, loodusnähtuste tekkimisest Näit. F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd“ ja ,,Koit ja Hämarik“ Naljand – lühike, naljakas rahvajutt. Neologism - hiljuti käibele tulnud sõna või sõnaühend Novell - lühike proosajutustus ühe teema ümber, vähe tegelasi ja lõppeb puändiga Näit
Mõlemad institutsioonid tegelevad Eesti rahvaluule kogumise, uurimise ja publitseerimisega, samuti õppetööga. Rahvaluule on rahva sõnalooming: 1) Anonüümne 2) Pärimuslik 3) Kollektiivne Rahvaluule jaguneb 3-eks: 1) Rahvalaulud 2) Rahvajutud 3) Rahvaluule Lühivormid *Rahvalaulud jagunevad 2-ks: 1. Regivärsiline 2. Riimiline Regivärsiline Rahvalaul N: Igav on olla iluta Hale olla laulemata Kole käo kukkumata Raske rõõmuta elada. Parallelism ---------) Mõtteriim Alliteratsioon Kole käo kukkumata. Algriim Assonants Igav on olla iluta. *Riimiline Rahvalaul N: Saksad sõitsid saaniga, Talumehed tõllaga, Vabadikud vankriga, Mina, vaikne, kelguga! Kiri kuer õli kelgu ies, Ise istsin kelgu sies! ( Lüganuse ) Lõppriim --------) Häälikute kokkukõla värsi lõpul *Rahvajutud jagunevad 4-jaks: 1) Muinasjutt 2) Pajatus 3) Naljand 4) Muistend Muinasjutud jagunevad omakorda 3-eks:
enamasti tavalised inimesed. Muinasjuttudel on omad seadus: kindel algus ja lõpp, sündmustiku kordumine, muinasjuttude tegelased on vastanlikud. Enamasti on muinasjutud õnneliku lõpuga. Muistend- rahvaluuule liik, mille sündmustik on seotud kinda koha, aja, inimeste või sündmustega. Mõistatus- rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Koosneb kahest osast : küsimusest ja vastusest. Mõtteriim- regivärsilisele rahvalaulule iseloomulik võte, värsirühmade grupeerimine sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Müüt- usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad vüi pooljumalad ning räägib maailma ja elu tekkimisesst, loodusnähtustest jms. Naljand- lühike, humoristliku ja satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt sõsielune. Olulisel kohale on liialdused, sõnamäng ja kiimoika mäng.
eemalviibijate vms poole. Võib olla nii otsene kui metafoorne. Retooriline hüüatus- hüüdlause vormis tunde- või suhtumisväljendus. ,,Tule taevas appi´´ Kordused- stiilivõte, kus korduvad ühesuguse sisu, rütmi või vormiga sõnad, sõnarühmad, laused või lõigud. Kordus aitab kaasa sõnastuse musikaalsusele. Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse intensiivsuselt üha tugevnevaid sõnu või väljendeid. Antikliimaks- astmeline langus Parallelism- mõtteriim, rööpväljend, milles ühte ja sama mõtet väljendatakse veidi teises sõnastuses. Antitees- kahe vastandliku mõiste vastandamine. Noor või vana, kukk või kana, Olla või mitte olla? Ellips- kergesti juurdemõeldava või väheolulise sõna või sõnade väljajätt lausest, ilma et tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärjestus lauses. Pööratakse tähelepanu sõnadele, mida tahetakse rõhutada. Kõlakujundid- Eufoonia- ilukõla Kakofoonia- kõrvale ebameeldiv kõla.
tantsu- ja kujutav kunst oratoorium on mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile; nimetatakse ka vaimulikuks ooperiks organum on keskaegne mitmehäälne liturgiline laul, mis koosneb Gregooriuse laulust ja ühest või mitmest saatehäälest orkester on muusikariistadel (dirigendi juhatusel) helitöid esitav paljuliikmeline muusikute kollektiiv paiaan on vana-kreeka kiidulaul parafraas on instrumentaalhelitöö mingi teise teose teemal; on mõtteriim, teiste sõnadega edasiantud väljend, ümbersõnastus passioon on evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm pentatoonika on viieastmeline helilaad pianist ehk klaverimängija polonees on poola rahvatants 3/4taktis; sel põhinev pidulik seltskonnatants; selles rütmis muusikapala polüfoonia on mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest
.., Kui nad surnud ei kujul rea tundemärke, mille assonants algriim, ole...) põhjal see tuleb ära arvata. sarnaste täishäälikute · vastandamine (hea kuri, Mõistatus koosneb kahest kordus sõnade algul värsis rikas vaene, ilus inetu) osast: küsimusest udu rikub uue kuue · sündmustiku kordumine (3 (ülesandest) ja vastusest takistust tuleb ületada) (lahendusest). · parallelism mõtteriim, · kolmarvsus Valged kanad punasel õrrel värsirühmade grupeerimine · õnnelik lõpp (hambad), Ümber ilma sisu ja vormi põhjal On ka kunstmuinasjutte ulatavad, ümber pea ei mõttelisteks tervikuteks need on muinasjutud, millel ulata (silmad). Küll saab siiski vaita olla, on kindel autor. kui saab alla musta mulla muistend rahvajutt, mille
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
Rahvalaulu viis oli traditsiooniline. Tegmist oli lühikese rühma viisiga, see tähendab paljusid laule lauldi ühel viisil. Lauldi hälli, mängu, töö, pulma, matuse, kiige, sõjalaule jt. Regivärsilise rahvaluule tunnused: -Algriim- see on sõnade algushäälikute kordus värsis. Näit: Kus need kuked kulda söövad. Rõhulise ja rõhuta silpide vaheldus nelja- jalaline trohheus Näit: Kus need kuked kulda söövad. Vanad sõnad, vanad muute vormid. noorte meesta noort meest, Mõtteriim ehk parallelism. Ühes värsis öeldud mõtet korratakse teiste sõnadega teises ja ka kolmandas värsis. Rahvaluule kogumisel hakati tähelepanu pöörama 1870 aastatel Eesti kirjameeste Seltsi poolt. Laiaulatuslikum kogumine algas 19 saj lõpukümmneditel Jakob Hurda juhtimisel Rahvajutud Muinasjutt on rahva fantasia looming, ta väljendab inimese lootusi ja soovunelmaid. Muinasjutu tunnused - Traditsiooniline algus (elas kord..
Näiteks lõpeb Oskar Lutsu (18871953) jutustus "Kevade" I lüürilise kõrvalpõikega. lüüriline poeem vt poeem. meesriim vt riim. metafoor tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks: Looja minemas, looja minemas kullase valgusega oled sa, sinitaeva silm! (Kristjan Jaak Peterson.) mõtteriim vt parallelism. naisriim vt riim. ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanduses viljelesid oodi näiteks Pindaros (1. saj e.Kr) ja Horatius (668 e.Kr), eesti kirjandusse tõi oodi Kristjan Jaak Peterson (1801 1822), näiteks "Laulja", "Kuu". paarisriim vt riim.
nähtamatuks tegev keep ), maagiline arv ( 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12 kuud, 7 õde ), naljand-anekdoot, pajatus.Mõistatused Rahvalaul : vana e. Regivärsiline rahvalaul- Kõige vanem on regivärsiline rahvalaul, mis ühendab endas teksti, meloodia ja esituse. Tähtsaim, kuid samas kõige muutlikum osa on tekst. Meloodia on traditsioonilisem, ühe viisiga lauldi palju laule.Regilaul ei jagune stroofideks, tema värsiridu seob mõtteriim ehk parallelism - ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8- silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi.Esitus on regilaulu kõige püsivam osa: eeslaulja poolt esitatud värssi kordas koor, nii said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud. (UNl METSA!Uni pääle mul tulessa,laiskus pääle mul lamessa! Kus ma pea uni panerna või ma pea laiskus ajama? Uni mõtsa hundi selga,laiskuskarjalaste pääle! ), uus e.
assonants algriim, sarnaste kord..., Kui nad surnud ei tuleb ära arvata. Mõistatus täishäälikute kordus sõnade ole...) koosneb kahest osast: algul värsis · vastandamine (hea kuri, küsimusest (ülesandest) ja udu rikub uue kuue rikas vaene, ilus inetu) vastusest (lahendusest). · sündmustiku kordumine (3 Valged kanad punasel õrrel · parallelism mõtteriim, takistust tuleb ületada) (hambad), Ümber ilma värsirühmade grupeerimine · kolmarvsus ulatavad, ümber pea ei ulata sisu ja vormi põhjal · õnnelik lõpp (silmad). mõttelisteks tervikuteks On ka kunstmuinasjutte Küll saab siiski vaita olla, need on muinasjutud, millel kui saab alla musta mulla on kindel autor. kõnekäänd rahvapärane
Retooriline küsimus emotsionaalne küsimus, millele vastatakse tavaliselt ise. (Nt: Kas olen hull? Ei, tõesti mitte.) Tabu- asjad, mis on keelatud Allegooria - on mõistukõne. Allegoorilises kirjutises mõeldakse üht ja kirjutatakse teist. Poeetiline liialdus- kirjeldatava asja või nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju või intensiivsuse suurendamiseks refrään- kordus laulu/salmi keskel Parallelism- mõtteriim või mõttekordus algriim - -sõnade algushäälikute kordamine värsis värss- luuletuse rida stroof- luuletuse salm remark- selgitav märkus tragöödia- dramaatika zanr, traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend komöödia- lõbusa lõpplahendusega näidend draama- ühendatud on koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse iroonia- sisemonoloog- minategelase mõtted, tunded, kujutlused monoloog- ühekõne dialoog- kahekõne
usundiline. Regilaul ei ole loodud kui poeesia. Eesti rahvalaulu kujund Regilaul kui suulise kultuuri nähe, algtekstist mentaalse teksini. Kõiki rahvalaule liigitatakse vormitunnuste järgi algriim- tähendab samas värsis oleva kahe või enama sõna algushäälikute kordus ( oleks minu olemine/ teiseks minu tegemine) Selline täisalgriim on iseloomulik eesti ja soome keelele. Parallelistm- mõtteriim, üks võte millega seotakse värsid tervikuks. Laul võib koosneda üksivärssidest ja rühast. Parallelism ei ole lihtsaslt sõnade sünonüümilisus. Regilaulus viiakse paralleel värsside kaudu mõte terviklikuks/ lõpuni. Ei ole abstraktseid mõisteid. Neid on võimalik kirjeldada kindlate kindel värsimõõt- on keskmes positsioonis ja selle uurimine on kõige keerulisem. Tagurpidi rütmid on murtud värssideks. Praegu rõhutatakse hoopis silpide arvu
Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Mõistatus koosneb kahest osast: küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest). Mõttekordus- ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Mõtteriim- üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt. Naljand - rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on va1davalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. Naturalism- kirjandusvool, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust.
Näide: Peeter peeni, mees madala; Mis säält paistab päälta ladva? Anafoor sõna või sõnaühendi kordus värsside, stroofide või lausete alguses. Näide: Tamula kohiseb, Tamula mühiseb, Tamula kohal müriseb talvine tuul Epifoor sõna, sõnaühendi kordus värsside, stroofide võu lausete lõpus. Näide: Sel aastal tuleb kevad teisiti / tiu-tiu!ja teisiti, see aasta tuleb teisiti / ja kevad teisiti ja tuleb teisiti / tiu- tiu!ja teisiti ja hoopis teisiti. Parallelism mõtteriim, stiililine võte värsis või proosas, korduse liik, mis seisneb ühe ja sama mõtte kordamises sõnaliselt pisut teisendatud kujul, kuid nii, et struktuuriline joonis jääb enam-vähem samaks. Luules koosneb parallelism peavärsist, mis esineb tavaliselt värsirühma alguses, ja paralleelvärssidest. Iga uus kordus rikastab ja süvendab peavärsi mõtet või meeleolu, lisab uusi tunde- või tähendusvarjundeid. Parallelism on ka eesti regivärsilise
usundiline. Regilaul ei ole loodud kui poeesia. Eesti rahvalaulu kujund Regilaul kui suulise kultuuri nähe, algtekstist mentaalse teksini. Kõiki rahvalaule liigitatakse vormitunnuste järgi: - algriim- tähendab samas värsis oleva kahe või enama sõna algushäälikute kordus (oleks minu olemine/ teiseks minu tegemine). Selline täisalgriim on iseloomulik eesti ja soome keelele. - Parallelistm mõtteriim, üks võte millega seotakse värsid tervikuks. Laul võib koosneda üksivärssidest ja rühast. Parallelism ei ole lihtsaslt sõnade sünonüümilisus. Regilaulus viiakse paralleel värsside kaudu mõte terviklikuks/lõpuni. Ei ole abstraktseid mõisteid. - Kindel värsimõõt on keskmes positsioonis ja selle uurimine on kõige keerulisem. Tagurpidi rütmid on murtud värssideks. Praegu rõhutatakse hoopis silpide arvu.
Mõistatus koosneb kahest osast: küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest). Mõistatusi esitati ajaviiteks või taibukuse prooviks. Nende sisuks on talupoegadele lähedaste mõistete ring: põllutöö, tööriistad, koduloomad, majapidamine, riietus, elamud, loodusnähtused, loomad jmt. Mõistatused esinevad tavaliselt lausetena, kuid on ka mõistatusmuinasjutte ja -laule. Näiteks: Mees ehitab metsas, raiub kirveta, ehitab maju. (Rähn.) mõistukõne vt allegooria. mõtteriim vt parallelism. mõttetera vt aforism. müsteerium Piibli episoodidele üles ehitatud keskaegne draama, mida kanti ette katoliku kirikus, hiljem kirikuesisel platsil. Müsteerium arenes välja kristlikust liturgiast (jumalateenistusest). Kuna ülestõusmispühad olid kirikukalendris kesksed, siis seostus vaimulik näitemäng eelkõige sellega. Esimesi näidendeid kandsid ette preestrid ja kooripoisid, hiljem lubati kaasa mängida ka tavakodanikel
Elas viletsates tingimustes Tartus, aga haritlaste seas on ta tuntud. Tema kohta oli palju legende ja vahvaid jutte, näiteks olevat ta Werneris kirjutanud luuletusi salvrättidele. 1965 "Tuul käib tantsimas sarapuusaludes" 1966 näidend "Nähtamatu saar" 1968 "Olematus võiks ju ka olemata olla" 1976 "Väike luuleraamat" "Luule" 1997 põhjalik kogu "Päikesepillaja" Luules algriim, vastandab asju, mis ei ole võrduvad. Teda on mõjutanud Arbujate looming, tahvaluule vormivõtted nt algriim, mõtteriim e paralleelism, vastandamine, astendamine (tundmus muutub tugevamaks). Lõi vürmipuhtaid sonette. Kasutab vabavärssi, rikub meelega reegleid. Eksperimenteerib, loob uusi liitsõnu, luule kohati afroistlik, muutub sisutihedamaks ja filosoofilisemaks. Kõiges peitub võimalus, tuleb juhuseid realiseerida. Luule läbivalt optimistlik, armastus. Otsib ehtsat ja elus nt õhtu ülistamine "Ütle mulle,
annaabi.ee 
