ühe kliki abil terve maailmaga jagada. Lihtne, kuid kas ja kuidas on see meie elu muutnud? Ühele noorele, kes tõesti oskab ja armastab kirjutada, võib blogi pidamine vaid kasuks tulla. Toome näiteks noored moehuvilised ja disainerid- jagades oma ideid, kogemusi ja pilte kollektisoonidest blogi kaudu teistega, teevad nad ennast nähtavaks kogu maailmale. Blogimine võib avada nende jaoks mitmed uksed ja tuua endaga kaasa palju uusi tuttavaid ja mõttekaaslaseid. Nii mõnigi noor moedisainer on tuule tiibadesse saanud just blogimise kaudu ja teenib sellega ka raha. Teise positiivse küljena võib välja tuua selle, et blogimine tõstab inimese eneseväljendus oskust. Blogimine sobib näiteks inimesele kellel tõesti on palju mõtteid, kuid ei julge neid teistega jagada. Tihtipeale puutume kokku olukorraga, kus sooviksime arvamust avaldada, kuid mingil põhjusel (olgu siis selleks kas see, et ei soovi kellegi tundeid riivata või näiteks
teistsugustele kommentaarivormidele. Kommentaar, mis tähendab ju oma arvamuse avaldamist, on ajalehtede veebiväljaannete lahutamatu osa. Netikommenteerijaid on erinevaid ning kommenteerimist teostatakse tihti anonüümselt. Arutluse pealkiri viitab minu arvamusele anonüümsete kommentaaride kohta, ning selles arutluses püüangi enda seisukohti põhjendada. Kindlasti ei tohiks keelata ära üldist kommenteerimist, sest sealt leiavad inimesed omale mõttekaaslaseid ja toetajaid, kes nendega ühist arvamust jagavad. Kuid mis seal salata, tahame me seda või mitte, kasutavad mitmed inimesed anonüümsust kurjalt ära. Nii kirjutatakse kommentaariumitesse halvustavaid, ning tihti asjaosalistele haiget tegevaid kommentaare. Ühesõnaga elavad inimesed end seal välja. Kui võtta internetist mõni poliitilise taustaga aktuaalne uudis lahti, leiab sealt kindlasti halvakspanevaid kirjutisi ja tõesõna, need teevad mu meele mustaks
annaabi.ee 
