mägrad kasu nii metsa- kui põllumajandusele ÜLDINE Talveks valmistudes kogub mäger omale naha alla suured rasvavarud, suleb uru "välisuksed" lehtede ja mullaga ning heidab talveunne Varem on mägra karvu kasutatud pintslite valmistamiseks ning rasva rahvameditsiinis. Praegu on mäger looduskaitse all ning tema küttimine on keelatud Mäger on kiskja POJAD Kevadel, märtsis-aprillis, sünnib mägral 2...4 poega Nägijaiks saavad nad kuuvanuselt, kahekuuselt hakkavad juba urust välja käima Esimese talve veedavad koos emaga
peaaegu 3 korda rohkem. Ta sulgeb oma uru ,,uksed" lehtede ja mullaga. Mäger paaritub suvel juunist augustini aga poegib kevadel märtsis-aprillis. Tal sünnib 2-4 poega. Titekarv on hall ja siidine. Nägijaks saavad nad kuu vanuselt, väljas hakkavad käima paari kuuselt. Poegade eest hoolitseb emasloom üksi ja imetab neid 2-3 kuud. Iseseisvalt hakkavad nad toitu otsima sügisel. Mägra eluiga on keskmiselt 15 aastat. Esimese talve veedavad nad ema juures. Kuna mägral on väga suur urusüsteem ei ole tal looduses vaenlasi palju. Hämaras toitu otsides on ta võimalikeks vaenlasteks hunt ja ilves. Mägra karvu on kasutatud pintslite valmistamiseks ja rasva rahvameditsiinis. Väga huvitav oli teada saada, et mägrad ehitavad maaaluseid linnasid. Loomad, keda me ei näe on päeva ajal maa all peidus ja nende kodu on tegelikult isegi suurem, kui inimestel. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MELMEL2.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/
talveunes on, ja siis kui loom ärkab, siis mingi aja pärast areneb munarakk edasi. Esineb metskitsel, karul 3. boreaalne kliima soe ja kuiv, keskmine temp kõrgem kui praegu. Domineerivad männikud, laialehelised metsad hakkavad levima: kased, lepad, jalakad, pärnad, tammed, saared, sarapuud. algas lõunapoolsete liikide sissetung: tarvas, punahirv, metssiga, metskits. Hea elu metsseal, mägral, siilil, mutil. Tulid metsnugis, tuhkur, metskass. Lindudest värvulised, kaladest koha, säga latikas, linask. Inimene koeraga moodustas topeltkiskja. 4. kiskjalised. Eestis: rebane, kährikkoer, hunt. Loomad on kohastunud loomse saagi püüdmisele. Haamaste tüübid on hästi arenenud. Jäsemed teravate küünistega. Varvulkõndijad. Meeleelundid ja kesknärvisüsteem hästi arenenud. Pojad on pesahoidjad - sünnivad paljaste ja abitutena. 5. kliima soe ja niiske, rabastumise algus
Ta tuhnib mullast ja kõdust usse ning tõuke, otsib maapinnal pesitsevate lindude mune ja poegi, püüab konni ja hiiri, ent ei ütle ära ka tigudest ja putukatest. Mäger sööb ka seeni, marju ning rohttaimi. Hävitades hulgaliselt metsakahjureid, toovad mägrad kasu nii metsa- kui põllumajandusele. 5. SLAID Tiinuse kestvus sõltuvalt paarumisajast, võib olla 10...12 kuud või rohkem. Niisiis on pulmad veebruaris-märtsis. Pojad sünnivad märtsis-aprillis, siis sünnib mägral 2...4 poega. Sündides on nad abitud, kehamass 70...130 g. Silmad avanevad 35 päevaselt. Imetamine kestab 2...2,5 kuud. Iseseisvuvad järgmisel suvel, suguküpseks saavad emased kahe-, isased kolmeaastaselt. Isa poegade eest ei hoolitse ja toitu ei too, 2- kuused pojad hakkavad urust väljas käima. Talve veedavad nad koos emaga. Eluiga 15 (18) aastat. Mäger kogub talveks ka toiduvaru, marju, putukaid. Magamiseks toob pessa sammalt, lehti, kuiva heina
loomadejälgi ja liikumist metsaradadel. Ettekande koostamisel kasutasin P.Bangi ja P Dahlstromi raamatut ,,Kes siin oli? Loomade ja lindude jäljed". Imetajate jäljed Loomade jäljed võib jala ehitusest lähtuvalt jagada kolme rühma vastavalt sellele, kas jälje on jätnud küünistega käpp, sõrg või kabi. Algselt olid kõik imetajad tallulkõndijad ning igal jalal oli viis küünega varustatud varvast. Nüüdseks on selline jälg säilinud vaid putuktoidulistel (siilil), kuid ka mägral ja karul. Tallulkõndijad on üldiselt lühikeste jalgadega ning aeglased liikujad. Kiiresti ja pikalt liikuvate loomade jalad on pikad ja puudutavad maad väikese pinnaga. See avaldub ju ka meie puhul. Kui me kõnnime, toetume maapinnale täistallaga, kui aga jookseme, siis vaid päkaga. Mägra küünised on kohandunud kaevamiseks ning jalajäljes alati nähtavad, samas kui kassi ja ilvese jäljes ei ole küüniste jäetud lohud pea kunagi vaadeldavad. Nende varvastes hoiab
Järglased jäävad pessa mai alguseni. Pesakonnas 1-4 poega. Aastas 1 pesakond. Poegi imetatakse 8- 10 nädalat. Ahmi eluiga looduses on 13. a, tehistingimustes 18. aastat. (Euroopa Imetajad ) 8 Mäger ( Meles Meles) Kehaehitus ja välimus Keha jässkas, jalad lühikesed. Saba on lühike ja jäme, valge otsaga, samuti on valged kõrvalestade servad. Mägral on pikk koon. Valge pea kummalgi küljel kulgeb üle silma musti pikitriip, mida peetakse hoiatusvärvuseks. Karvastiku eri värvusvormidest leidub albiinot, poolalbiinot, melanismi ja erütrismi (punakat värvust). Keha on kiilukujuline, pea üsna väike. Ainuke kuid kauakestev karvavahetus algab kevadel, uus pealiskarv ja aluskarv kasvab sügisel. Üks silmatorkavamaid tegevusjälgi on ühispesa ehk
Loomad otsivad nüüd üles soojemad peiduurkad (kuid mitte soojad!) ja veedavad seal talveund "magades" mitmeid kuid. Elutegevus toimub selle toiduvaru arvel, mis nad suvel oma kehasse on kogunud. Madal temperatuur üksinda talveund esile ei kutsu: terve rida imetajaid, isegi väikesed imetajad nagu näiteks karihiired, elavad kaugel põhjas, isegi arktilistel aladel ja ei maga siiski talveund. Mitte kõikide imetajate juures ei ole talveuni täielik. Nii on see näiteks karul, mägral, kährikkoeral jt. Uni on siis kergem, kehatemperatuur ei lange ja soojade ilmadega tulevad nad oma peidupaikadest välja jalutama, toitu siiski mitmed ei tarvita. Näiteks orav oma toiduvarusid talveks pessa ei kogu, kuid soetab neid mitmele poole pesa ümbrusse, kas puuõõntesse või puujuurte vahele, talletades sinna pähkleid, tõrusid. On leitud ka kuivanud kuuseokste vahele ülesriputatud seeni. Ka mutt ei
suurem osa siirdus mujale. Kui kliima taas soojenes, tuli osa neist (metskits, metssiga ja punahirv) tagasi. Osa Euro-Kasahhi steppide ja metsasteppide liikidest levis Eesti alale siis, kui inimtegevuse tagajärjel tekkisid ava-kultuurmaastikud. Sellised stepiliigid on põld-uruhiir, juttselg-hiir ja hiliseim tulnuk halljänes (umbes 200–300 aastat tagasi). Enamikul Eesti nüüdisaegsetel liikidel (näiteks mutil, karihiirel, mägral, karul, oraval, hundil, rebasel, kärbil ja nirgil) on suur ökoloogiline amplituud ja väga lai levila. Inimkaaslejad imetajad on Eestis koduhiir, rändrott ja kodurott; kaks esimest võivad soojal ajal elada ka väljaspool hooneid, kuid kodurott saab elada vaid inimasulais. Kodurotti võib veel kohata Kagu-Eestis ja kitsal alal Peipsi ääres (kuni Narva jõe suudmeni). Eestis on tabatud ka tähnikhirve isendeid, kes võivad olla meile tulnud Venemaalt Leningradi oblastist, kuhu neid on omal
annaabi.ee 
