keha pikkus 60-90cm ja kaalub 15-30 kg. Ta jalad ja kõht on mustad, selg aga heledam. Pea on aga valge ja silmi läbivad mustad jutid. Mägra nägemine on nõrk aga haistmine ja kuulmine väga head. Nagu eespool juttu oli elab mäkrasid kogu Euraasias. Eestis ei ela neid ainult väikesaartel ja Hiiumaal. Eestis on neid umbes 3-4 tuhat. Nad otsivad elukohaks metsi, kuhu saaks urgusid kaevata, selleks sobivad kõiki liiki metsad, kus põhjavesi on piisavalt sügaval. Uru jaoks kaevavad mägrad kuni kümne meetri pikkuseid käikude süsteeme ja nendel on mitukümmend ava ehk ust. Tihti elab ühes ,, majas" mitu põlvkonda koos. See tähendab emad, lapsed ja vanaemad koos. Iga põlvkond rajab juurde uusi käike. Nii võib juhtuda, et mõni urg on mitme korruseline ehitis ja on mitu tuhat aastat vana. Mägralinnakud, millel on rohkem kui 10 sissepääsu, on looduskaitse all. Eesti suurim mägralinnak asub Raplamaal, sellel on 89 uruava. Mäger sööb väga mitmekesist toitu
Põhjavee varude taastumine Eestis soodega kaetud ~ 1/5 maismaast Siirdesoo Üleminekufaas madalsoost rabaks Turvast alla 30 cm Meenikunno soo Taimed SOOVILDIK Samblarinne Taimed HARILIK JÕHVIKAS Rohurinne Taimed VAEVAKASK Põõsarinne Taimed SOOKASK Puurinne Loomad RABAKONN Kahepaikne Põhitoiduks mardikad Vaenlasteks mägrad, rebased, siilid, Kaitsealuste liikide III kategoorias Loomad RÄSTIK Roomaja Toiduks hiired, rabakonnad, lindude äsjakoorunud pojad Vaenlasteks mägrad, rebased, tuhkrud Kaitstavate liikide III kategoorias Loomad SOOKURG Lind Elupaik soodel ja rabadel Talvitub Põhja-Aafrikas Toiduks jõhvikad, seemned, rohukõrred Kuulub kaitstavate linnuliikide III
Põhja-Ameerikas on teine liik kanada või ameerika mäger. Levinud Eesti mandrialal kõikjal, kus on tingimused urgude ehitamiseks. Samuti viidi ta 1960. aastal Saaremaale. Läänemaal on suhteliselt vähe eluks sobivaid kuivi liivaseid künkaid. Teada on varasemast ajast Marimetsa raba serval vanad mägraurud ja mõnel pool mujal veel. Mäger on meie uruelanikest- imetajatest ainuke, kes on urgudega seotud aastaringselt. Tugevate, kaevamiseks kohastunud esikäppadega varustatud mägrad rajavad kuni kümne meetri pikkuste käikude süsteeme, millel võib olla kuni mitukümmend ava. Sageli elab ühes mägralinnakus mitu pesakonda, kes asustavad seda põlvest põlve. On kindlaks tehtud et suured, mitmekorruselised ja paljude avaustega "ehitised" võivad olla alguse saanud tuhandeid aastaid tagasi! 4. SLAID Mägra menüü on väga mitmekesine. Ta tuhnib mullast ja kõdust usse ning
valget vööti, mis jooksevad üle lauba ja pea külgedele. Keha alapool on tume (must) ja ülapool hallikas. Hästi on äratuntavad mägra jäljed esikäpa jälgedel on varbapadjandid suunaga otse ette ja küünise otsa jäljed on (täiskasvanud looma puhul) mitu cm varbapadjandite jälgedest eespool. Mägra puhul on väga suure tähtsusega elupaik ta eelistab mosaiikset maastikku ja kuiva, hästi kaevatavat pinnast. Mägrad on urgudega seotud aastaringselt. Mägralinnakud koosnevad harilikult ühest peaurust, millest lähtub mitu väiksemat urgu. Tavaliselt on urgudesüsteemil mitu sissekäiku, pesakambrit ja maa-alust käimlat, tihti on mägralinnaku läheduses umbseid käike, mida kasutatakse varjumiseks ohu korral. Ühte urusüsteemi võivad mägrad kasutada häirimise puudumisel mitmete põlvkondade jooksul kümneid ja isegi sadu aastaid.
Kedros (1777 m) Thripti (1489 m) Samaria kuristik Majandus Põlluharimine Karjakasvatus Oliivikasvatus Turism Kalandus Maavarad: Magneesium Asbest Nikkel Boksiid Kasvavad Kreetal Banaanid Laimid Apelsinid Sidrunid Kreeka pähklid Oliivid Viinamarjad Dattlid Loomad Kri Kri Eeslid Lambad Koerad Kassid Karihiired Mägrad Keskonna probleemid Vee puudus Prügi Elumaa puudus Vaatamis väärsused Knossose paleed arheoloogiamuuseum Heraklionis Euroopa pikim kuristik Samaria
Saab vett ainult sademetest. On kujunenud metsade soostumisel või kinnikasvanud järvedest. Rabavesi on happeline. Ida-Eesti rabades on vee äravool hea. Lääne-Eesti rabades vesi liigub raba servas. Eesti rabad on kujunema hakanud pärast jääaega. Ei ole haruldane . Jagunevad Eestis keskelt tasaseks ja kumeraks. Elustik Taimestik on liigivaene. Üheaastaseid taimi ei kasva. Iseloomulikud rabadele on turbasamblad. On palju loomi (mägrad, rebased, karihiir jne). Esinevad peamiselt mänd, sookask, pohl, mustikas jne. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud allikad http://www.slideshare.net/helina20/sood-ja-rabad-2412210 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_sood#Rabad http://www.keskkonnaamet.ee/endla/avaleht/loodusharidus-2/rabad-5/
lehtmetsas, segametsas, rabasaartel või mujal Eestis on ta sagedasem lõunaosas, Hiiumaal aga puudub hoopis söök Mägra menüü on väga mitmekesine Ta tuhnib mullast ja kõdust usse ning tõuke, otsib maapinnal pesitsevate lindude mune ja poegi, püüab konni ja hiiri ent ei ütle ära ka tigudest ja putukatest Mäger sööb ka seeni, marju ning rohttaimi Hävitades hulgaliselt metsakahjureid, toovad mägrad kasu nii metsa- kui põllumajandusele ÜLDINE Talveks valmistudes kogub mäger omale naha alla suured rasvavarud, suleb uru "välisuksed" lehtede ja mullaga ning heidab talveunne Varem on mägra karvu kasutatud pintslite valmistamiseks ning rasva rahvameditsiinis. Praegu on mäger looduskaitse all ning tema küttimine on keelatud Mäger on kiskja POJAD Kevadel, märtsis-aprillis, sünnib mägral 2...4 poega
kõikumine suur · Parasvöötmetesse ulatuvates kõrbetes esineb talvel isegi käredat pakast · Kõrbetes valitsevad kuivad idatuuled LOOMAD · Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus. Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. · Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. · Kõrbes elavad kaamelid, kõrberebased, meesipelgad, rohtlajänesed, vöötoravad, koiotid, mägrad, mitmeid närilisi, roomajaid ja linde. TAIMED · Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik · Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks · Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks · Juurestik ulatub tihti väga sügavale, et vett kätte saada. Ulatuvad kuni 10ne meetri sügavusele · Sukulendid koguvad vee lehtedesse, juurtesse, viljadesse. Kasutavad põuaperioodil
jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana(igaühel on selles oma ülesanne). Poegadega emahundid elavad urus, perekonda kuulub 69 isendit. Hundijahti peetakse aastaringi. Eestis elas 1970.ndail aastail mitusada hunti. LääneEuroopas on hundid hävitatud. Hunt on üks kodukoera esivanemaid. MÄGER : Väheldane kiskja, kes elab kogu aasta urus. Mägrad elavad perekonniti koos. Nad kraabivad keerulise, isegi mitmekorruselise uru, mida kasutab palju põlvkondi. Mägra karvastik on kohev ja kare, üle lauba läheb kolm valget vööti. Käppadel on pikad küünised, mis hõlbustavad käikude kraapimist. Ta tegutseb pimedas ja sööb segatoitu, mida otsib mööda kindlaid radu liikudes. Mäger magab talveund. PÕDER: Eesti suurim sõraline; võib kaaluda üle viiesaja kg. Põder elutseb Euraasia ja PõhjaAmeerika okasmetsades
olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem.Nad Toituvad peamiselt erinevatest selgrootutest (teod, ussid, putukad). Enamus saakloomi on suhteliselt aeglased. Kullesed on taimtoidulised.Kuna nii kullesed kui ka täiskasvanud on mürgised, siis vaenlasi eriti ei ole. Kullesed saavad hakkama ka kaladega veekogudes. Kärnkonn toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad.Häirimisel võib kasutada ähvarduspoosi (nt. puhudes end täis ja sirutades endsirgetele jalgadele püsti) ja eritab mürgist nõre. Isased võivad kätte võttes ka piiksatada.Sigimisrändel saab suur osa loomi hukka tiheda liiklusega teedel.Et on seotud metsaste aladega, siis mõjub arvukust vähendavalt metsade maharaiumine, samuti kudemisveekogude hävitamine. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. http://bio.edu
kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. Ta toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad. Kuna kärnkonn on seotud metsaste aladega, siis mõjub arvukust vähendavalt metsade maharaiumine, samuti kudemisveekogude hävitamine. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_k%C3%A4rnkonn http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFBUF.htm http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFBUF2.htm http://static1.nagi.ee/i/p/65/39/013865399f805a_m.jpg http://etc.usf.edu/clipart/2200/2286/common-toad_1_lg.gif
Aastate vältel koeb samas veekogus, kudemiseks otsib sügavama veega (25...40 cm) kõrkjatevahelise paiga. Kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. · Areng Koorudes on vastne 1...1,3 mm pikkune, areng moondeni kestab 2...3 kuud. Enne moonet on kulles umbes 2 cm pikkune. Suguküpseks saab 3...4 aasta vanuselt. Vangistuses on elanud 36 aastaseks. · Koht ökosüsteemis Toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad. · Ohustatus ja kaitse Et on seotud metsaste aladega, siis mõjub arvukust vähendavalt metsade maharaiumine, samuti kudemisveekogude hävitamine. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. · Kehamõõtmed Kehapikkus on tavaliselt 8...10 cm, mõnikord 12...14 cm. · Levik Eestis ja maailmas
põllud. 10% riigi maaalast hõlmavad puistud. Need levivad põhiliselt Sotimaal, mille loodeosas kasvavad eelkõige punamännimetsad. Inimtegevuse tõttu on kannatanud ka loomastik. Põlistest suurimetajatest on ellu jäänud ainult üks metskitse ja üks punahirve liik. Veel võib kohata poolmetsikuid hobuseid Shetlandi saarel ja mujalgi. Suurbritanniale iseloomulikud väikeimetajad on mägrad, saarmad, rebased, oravad, jänesed, nirgid, kärbid jt. Palju on linde, arvestuste järgi 200 liiki. Suurimad linnad,elanike arv. · London- 3 205 000 (7 620 000) · Birmingham- 1 017 000 · Leeds- 724 000 · Glasgow- 688 000 · Sheffield- 530 000 Suurbritannia impordib: Suurbritannia ekspordib: Liiklusvahendeid Tööstusseadmeid Tööstusseadmeid Teabevahendeid Teabevahendeid Veondusseadmeid
Levik § Kesk-Euroopast Altaini ja Obi jõeni § Põhja-Aafrikast Põhja-Euroopani § Eestis on levila põhjapiiril, asustades Peipsi -Pihkva järve kaldapiirkondi või sinna suubuvate jõgede vesikondi Ohustatus ja kaitse § On Eestis haruldane § Kuulub kaitsealuste liikide I kategooriasse § Saastav inimtegevus hävitab kudemispaiku, mis tõttu on nad ohustatud § Võivad hukkuda ka lumevaestel ja külmadel talvedel Vaenlased § Rebased § Mägrad § Siilid § Kured § Ja teised kahepaiksetest toituvad linnud Muud huvitavat § Keel on väheliikuv ning pikalt suu põhja kinnitunud § Ainsaks kaitsevahendiks on kõrvatagused mürginäärmed, millest ohu korral paiskub välja terava lõhnaga mõru ja põletav aine § Kudemise ajal kutsuvad isased emasloomi, krooksudes õrna trillerdava häälega ja nende kurgu alla on moodustunud suur valkjas kõlapõis Materjali leidsin § www.bio.edu
Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik- vesilikku. Roomajad: Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Imetajad: Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati või satuvad sinna juhuslikult. Liivastel kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Arenenud põõsarindega soometsades võib kohata metskitse, põtra, metssiga, valgejänest jt. Pisinärilistest kohtame siirde- ja madalsoos uruhiirt. Laugaste kaldail võivad elutseda mügrid e. vesirotid, kuivenduskraavides on ka ondatrad. Talvel võib kohata ka metsnugist, kärpi ja nirki. Kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt leidub ahvenat ja haugi. Putukad Üle 1500 liigi. Põõsarindes ja samblarindes
tegutsemas näha vaid öösiti, sest päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. Kõrele meeldib elada liivaste muldadega mererandadel ja liivadüünidel, seetõttu on ta ka pruunikates- rohekates- hallikates- kollakates toonides, mistõttu võib olla teda suhteliselt raske eristada liivast. Kohastumised, mis on aidanud Kõrel vees ellu jääda – nahahingamine, ujunahad tagajäsemetel. Kõre südamelähedasemad ökosüsteemid: Täiskasvanud konnadele on vaenlaseks rebased, mägrad, siilid, toonekured ja teised kahepaiksetest toituvad loomad. Kõre on levinud peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias vaid Lõuna-Rootsis, Norras ja Soomes pole kohatud, lõunas ulatub levila Alpideni, areaali idaserv läbib Valgevenet. Eestis on levila põhjapiiril, esinedes vaid Pärnu lahe rannikul, vähe Matsalu lahes ja väikestel meresaartel - kõige arvukamalt Manilaiul ja Ruhnus. Elujõuline asurkond on teada ka Tallinna lähistelt. Elupaigana eelistab liivaste ja
Seente paljunemine Seened paljunevad eostega. Kübara alumisel poolel on väikesed lehekesed (näiteks riisikal) või torukesed (puravikul). Lehekestelt ja torukestest variseb maapinnale pisikesi eoseid, millest kasvavad uued seened. Seened ei ole taimed ega loomad. Seente toitumine Paljud seened toituvad taime surnud osadest. Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid. Seentest toituvad... Inimesed Mägrad Oravad Karud Putukad jne. Paljud seened on seotud puudega. Näiteks kuuskede all kasvavad kuuseriisikad, haabade lähedal haavapuravikud jne. Selline kooselu on mõlemale kasulik Seen saab taimelt oma eluks vajalikke toitaineid Seen aitab aga taimel mullast kätte saada vett ja toitesoolasid. Söögiseened Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist on maitsvad söögiseened, teised aga ohtlikult mürgised.
Seened paljunevad eostega. Kübara alumisel poolel on väikesed lehekesed (näiteks riisikal) või torukesed (puravikul). Lehekestelt ja torukestest variseb maapinnale pisikesi eoseid, millest kasvavad uued seened. Seened ei ole taimed ega loomad. Seente toitumine Paljud seened toituvad taime surnud osadest. Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid. Seentest toituvad... Inimesed Mägrad Oravad Karud Putukad jne. Paljud seened on seotud puudega. Näiteks kuuskede all kasvavad kuuseriisikad, haabade lähedal haavapuravikud jne. Selline kooselu on mõlemale kasulik Seen saab taimelt oma eluks vajalikke toitaineid Seen aitab aga taimel mullast kätte saada vett ja toitesoolasid. Söögiseened Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist
Maal toimub liikumine enamasti hüpates. Vees liikumiseks on tagajäsemete varvaste vahele arenenud ujunahad. aastane elutsükkel- Suve veedab rohukonn maismaal. Oktoobrist märtsi- aprillini kestva talveune veedavad suurtesse rühmadesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult siseveekogude põhjas. koht ökosüsteemis-nad hoiavad vaos putukate arvukust. Konnade vaenlasteks on mitmesugused linnud- konnakotkad ja kakud, imetajatest mägrad, rebased, siilid jt. kududest võib toituda sinikael- part Rohukonn on tüüpiline metsakonn. Elutseb peamiselt niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning ka kultuurmaastikel. Ta võib veekogudest kaugele liikuda, aga elab siiski üksnes niiskes kohas. Sureb veekaotuse tõttu 2-3 päeval. Talub madalaid temp. Rohukonnad eelistavad kuusikuid ja nulumetsi, tammikuid, põlde ja põõsastikke. Keskmine eluiga lühike 4-6 a. kuid max eluiga on mõõdetud 18 a.
talve haljana üle elada.Tumedad okkad südamerütm aeglustub ja keha temperatuur soodustavad kiirguse neeldumist. langeb, et säästa sügisel rasvakihti talletatud energiat. 4.Lehtmetsad Kask sügisel lehti langetades kahandab Mäger tugevate, kaevamiseks kohastunud puu aurumiseks kuuluva vee hulga ning esikäppadega varustatud mägrad rajavad kõrvaldab aine jäägid. kuni kümne meetri pikkuste käikude süsteeme. 5.Parasvöötme Tulp pärast lume sulamist ,kui mullas Rohtlahaukurid maapind on nende rajatud rohtlad. on rohkem niiskust kakkavad esimesena urgude süsteemist läbi kaevatud.Toiduks ja
jaotunud. Mõndades kohtades võib neid olla väga palju, mõndades väga vähe. Eelistatud on segametsad, raiesmikud, metsaservad, sood. Nad on eriti aktiivsed videvikus, kuid ka päeval väljuvad nad oma elupaigast. Toiduks on hiired, rabakonnad, ussid jne. Ta magab talveund. Rästikud paarituvad kuni kuu aega pärast talveunest ärkamist. Rästik ei mune, vaid sünnitab. Ta sünnitab 8-12 poega. Rästiku eluiga ulatub 15 aastani. Tema vaenlasteks on rebased, mägrad, tuhkrud ja mõned linnud. Rästikut kaitstakse Eestis. Vaskuss: Vaskussi ladinakeelne nimetus on Anguis fragilis. Ta võib kasvada kuni 60 cm pikkuseks, aga sellest poole moodustab saba. Ta on levinud kogu Euroopas. Mõningates paikades kuni põhjapolaarjooneni. Eestis on ta levinud Saaremaal ja Taevaskojas. Ta elab nii niisketel kui ka kuivadel aladel, enamasti segametsades. Talvel on ta talveunes. Tema saagiks on aeglaselt liikuvad loomad, näiteks vihmaussid
Kasuta sõnu: konnakudu, kulles, sabaga konn, täiskasvanud konn. Ühenda lause algus ja lõpp! Rohukonn on levinud niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ja kultuurmaastikel. Eestis pole teda leitud peamiselt mardikatest, kahetiivalistest, nälkjatest ja sihktiivalistest. Rohukonn elutseb aprilli teisel poolel. Rohukonn talvitub kogu Euroopas. Rohekonn toitub konnakotkad, kakud, mägrad, rebased ja siilid. Rohukonn on tubli Saaremaalt. Rohekonn hakkab kudema mittekülmuvate veekogude põhjamudas. Looduses elab rohukonn putukate hävitaja. Rohukonna vaenlasteks on kaitstavate liikide III kategooriasse. Rohukonna ohustavad 4- 5 aastaseks. Rohukonn kuulub kudemispaikade vähenemine ja veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel.
Sisalikel langeb vana nahk tükkidena maha. Ta elab kuni 8 aastaseks. Arusisalikud on päevase eluviisiga loomad. Nende normaalne kehatemperatuur on 30 kraadi, seetõttu peesitavad nad hommikuti ja pärastlõunal (kuid mitte keskpäeval) päikese käes, et seda temperatuuri saavutada. Toiduks on tal igasugused putukad, ämblikud jne, keda ta enne alla neelamist raputab. Vaenlasteks aga peamiselt rästikud, nastikud, pistrikud. Ohtu kujutavad ka rebased, siilid ja mägrad, inimasulate juures ka kodukassid. Põgenedes jätab ta saba maha nagu teisedki Eesti sisalikud. Kivisisalik (Lacerta agilis) Ta on peamiselt levinud Euroopas, Eestis on neid üpris vähe. Kivisisalikud on jässakad, väikeste jalgadega sisalikud. Värvus on varieeruv, ühisteks tunnusjoonteks on heledate laikude muster külgedel. Eluiga on umbes 8-12 aastat. Neid võib leida kuivematelt aladelt, näiteks nõmmed, teeperved, raudteetammid, kuivemad puisniidud ja metsaservad
Paljud linnud ja imetajad varuvad toitu nn halbadeks päevadeks. Näiteks pasknäär peidab talveks 6000 kuni 11 000 tammetõru. Varusid korjavad ka närilised, mutid jt. Vähem liikumine Äärmuslikes tingimustes tuleb kasuks ka vähem liikumine nii kulutab loom vähem energiat. Varjete kasutamine Urgudes ja koobastes on temperatuur ühtlane. Urgudes elavad näiteks paljud pisiimetajad (nt uruhiired), surikaadid, ümisejad, mägrad jt. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Meerkat02_-_melbourne_zoo.jpghttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Meerkats_Digging_1_ Küsimused ja ülesanded Millised on püsisoojasuse eelised kõigusoojasuse ees? Millised järgnevatest liikidest on kõigusoojased? Pruunkaru, rohe-kärnkonn, harikrokodill, kalakajakas, ahven, hiidpanda, nastik, komodo varaan, rohukonn, viirpapagoi. Küsimused ja ülesanded Kuidas saab oma kehatemperatuuri reguleerida halljänes?
Nende mitmekesisus on tunduvalt suurem kui maa pealt arvata võiks. Mullas on palju elusat loodust ja elutat loodust. Seal on palju väikseid elusolendeid, keda näeb ainult mikroskoobiga ja neid nimetatakse mikroorganismideks. Näiteks seened, bakterid, vetikad, hooghärnalised, lestad jm. Mullas on ka palju teisi elusolendeid. Näiteks mullamutid, vihmaussid, ümarussid, putukad, ämblikud jm. On olemas ka loomi, kes poevad mulla sisse peitu, või teevad sinna urud. Näiteks hiired, rebased, mägrad, kährikud. Osad loomad talvituvad mullas, et talv kindlalt üle elada. Näiteks rästikusd, sisalikud ja osad konnad. Miks on vihmauss tähtis mullaloom ja kuidas ta seal hakkama saab? 4 Vihmaussid on ühed olulisemad loomad mullaelustikus. Vihmaussid kobestavad mulda ja seega annavad taimedele parema võimaluse kasvamiseks. Samal ajal, kui vihmaussid mulda kobestavad tekib mulda
Nad magavad 0,4-2 meetri sügavusel maapinnast. Rästiklased on harjunud talvitamiseks kasutama näriliste urge või heinahunnikute alust pinnast, kus temperatuur ei lane alla 2-4ºC. Rästikud on harjunud kasutama ühetsid ja samu pesapaiku talvitamiseks. Mõnikord vahetavad nad talvitumispaika. Mõnikord magavad mitu rästikut ühes ja samas urus talveund. Harva on rästikute urus ka vaskuss. 8 OHUSTATUS JA KAITSE Rästiklaste vaenlasteks on mägrad, rebased, tuhkurid ja mõned linnud. Kui rästiku poeg näeb inimest lähenemas siis ta üritab eemale roomat, nagu ka tema esivanemad. Hammustab vaid siis, kui talle peale asutad või teda kätte võtta. Rästiku hammustus on haigusi tekitav ja samas ka väga mürgine. Rästikud üritavad inimestega kokkupuuteid vältida, kui näevad inimest lähenemas poevad peitu või millegi varju. Võib juhtuda ka nii, et me seisame rästiku kõrval, ilma et me ise seda teaks, aga rästik
Puud ja enamik teisi taimi metsas alluvad aastarütmile. Kevadel kasvavad uued lehed, suvel taimed õitsevad ja neil tekivad uued lehepungad, sügisel valmivad seemned. Aastarütmile allub ka metsloomade elu. KEVADEL kasvavad puudele uued lehed. Paljud loomad poegivad. SUVEL õitsevad paljud metsataimed. Nende nektarist toituvad mesilased ja liblikad, kes samal ajal neid ka tolmeldavad. Pärast tolmlemist hakkavad kasvama seemned. SÜGISEL söövad paljud loomad, näiteks mägrad, mõnuga küpseid vilju, marju ja seemneid. Puud langetavad sügisel lehed. TALVEL on lehtpuud raagus ja loomade jaoks on vähe toitu. Paljud neist sooritavad pikki rändeid soojematele toitumisaladele, kus ka talvel toitu jätkub. Mõned loomad on kevadeni talveunes. Mure metsade pärast Kaks tuhat aastat tagasi katsid metsad suurt osa Euroopast, Ameerikast ja Aasiast, kuid tänapäevaks on enamik neist hävinud. Näiteks Inglismaal on metsadest alles
evolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduse teguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimudtes teistest edukamalt toime tulla
nimetatakse bioloogiliseksevolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduseteguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimudtes teistest edukamalt toime tulla.Vanemate
Selliseid hulljulgeid püüdmismaneere aga pole soovitav siiski teha kahel põhjusel. Esiteks: kui tõstemomendil suudab rästik oma soomustega näiteks takerduda rohu külge, siis avaneb tal võimalus rohu kõrte abil oma peakest pöörata ja sabast haarajat salvata. Teiseks: oskamatu hoidmise korral oskab rästik end lahti vingerdada ja uskuge või mitte, ta ei jäta teid vabanedes salvamata. Vaenlasteks on rästikutele mägrad, rebased, tuhkrud, ka mõned linnud, nt. madukotkad ja rätsud. Ka siilidele ei toimi rästiku mürk. Metssead vahel tappes rästikuid oma jalge alla tallates ka söövad neid. Kui rästik salvab siis ainult enesekaitseks. Inimene tihtipeale ise oma teadmatuse või hirmu ajel tekitab enese jaoks ohtliku situatsiooni. Rästikut kohates tehakse äkilisi liigutusi, soovitakse teda püüda või soovitakse hirmus teda tappa ja seejärel rästik salvabki enesekaitseks. Harva on tegu hooletuse st
Tuleb vältida siplegate poolt külastavate lehetäipuude raiumist. 3. Pesaterritooriumi piirkonnas tuleks loobuda keemilisest tõrjest, sest need piirkonnad on piisavalt kahjurikindlad. [7] Kaitse loomariigi esindajate kahjustava tegevuse vastu Võrreldes inimese poolt tekitatud kahjuga on metsloomade kahjustused märksa väiksemad. Imetajatest on kõige ohtlikumad metssead, kes otsivad sealt toitu ja kasutavad pesasid ka magamiskohtasdena. Harvemini rikuvad pesi ka mägrad, rebased karud jt. Lindudest on siplegate peamiseks vaenlaseks rähnlased(roherähn, kirjurähnid, väänkael). Loomade poolt tehtud kahjustusi saab vältida järgmiste abinõudega: 1.Pesade kohale asetatakse plastik või traatvõrgust kaitsetelgid, mis takistavad loomade juurdepääsu pesani. Võrk ei tohi olla liiga tihe, et see segab pesa mikrokliimat- pesad võivad hallitama minna. 2.Pesakuhil kaetakse kuuseokstega. See metoodika töötab samal põhimõttel, kui
võivad isasloomad konkureerida emasloomade pärast. Liikidevaheline konkurents sõltub keskkonnast ning ellu jääb liik, kellel on konkreetsed keskkonnatingimused sobivamad. 6. Mis on populatsioon? Too näiteid. Populatsiooni moodustavad ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Ühes tiigis elavad karpkalad moodustavad populatsiooni, kuid Eestimaa eri metsades elavad ühte liiki mägrad kuuluvad eri populatsioonidesse. Populatsiooni saab iseloomustada selle arvukuse ja tihedusega. 7. Mis on ökosüsteem – selle komponendid? Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi komponendid on biotsönoos ehk elukooslus (taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid) ja ö kotoop
kõrrelised, ja puhmad. Herbivoorid rabades aastaringselt ei ela peamiselt vähese toidu ja sobivate elupaikade puuduse tõttu. Rabasi külastavad kari- ja rabahiired, metskitsed, põdrad, karud, jänesed. Nagu herbivoorid paikseid karnivoore rabades pole, nad külastavad rabasi vaid pesitsemiseks ja toiduotsingutel. Teisesed tarbijad on rabades roomajad (rästik ja nastik), putuktoidulised kahepaiksed (raba- ja rohukonn) ja väikesed kiskjad mägrad, rebased jne. Tipptarbijad külastavad rabasid harva, toidu vähesuse tõttu on nad sunnitud küttima ka teistes ökosüsteemides (nt. metsad, põllud, niidud). Rabades kütivad hundid, rebased ja rabapistrikud (2.). Ökopüramiidis moodustab iga järgnev (üleval paiknev) aste vaid 10% eelmise astme arvukusest ja biomassist (8.). 6
pöögimetsad. Nüüdseks on metsad hävitatud ja nende asemel on rohumaad ja põllud. 10% riigi maa-alast hõlmavad puistud. Need levivad põhiliselt Sotimaal, mille loodeosas kasvavad eelkõige punamännimetsad. Inimtegevuse tõttu on kannatanud ka loomastik. Põlistest suurimetajatest on ellu jäänud ainult üks metskitse ja üks punahirve liik. Veel võib kohata poolmetsikuid hobuseid Shetlandi saarel ja mujalgi. Suurbritanniale iseloomulikud väikeimetajad on mägrad, saarmad, rebased, oravad, jänesed, nirgid, kärbid jt. Palju on linde, arvestuste järgi 200 liiki. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi rahvastik koosnes algul neljast põhirahvast: inglastest, waleslastest, sotlastest ja iirlastest. Germaani päritolu inglaste esivanemad elasid algul Saksamaal, kust nad rändasid Suurbritanniasse ja segunesid keltide ning sisserännanud roomlastega. Waleslased ja sotlased põlvnevad otseselt keltidest
veekogudes. Rohe-kärnkonn on Eestis haruldane, ta on tundlik saastatusele ning tema elupaigad, eriti kudemisveekogud, on üha intensiivsema inimtegevuse tõttu hävimisohus. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. 25. Kes on kahepaiksete peamisteks vaenlasteks? Looduses on rohukonna vaenlasteks mitmesugused linnud nagu konnakotkad ja kakud, imetajatest mägrad, rebased, siilid jt. Kudust võib toituda sinikael-part. 26. Mida tehakse Eestis kahepaiksete alal hoidmiseks? Kaitsealuste liikide kaitse korraldamine toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud tegevuskavade alusel või Keskkonnaameti loal. Tegevuskavad liigi kaitse korraldamiseks Eestis: Kõre, Harivesilik. Elupaikade taastamine ja hooldamine Rannaniitude taastamine kõre elupaikadena. Karjäärielupaikade hooldamine. Väikeveekogude taastamine ja rajamine: 260 veekogu Lõuna- ja Kagu-Eestis
välja toitu. Söögi peenestamiseks on võimsad lõuad varustatud suurte eespurihammastega. (Looduse entsüklopeedia, Tallinn "Varrak" 19989) Mägralinnakuteks on valitud metsas sellise pinnasega paigad, kuhu urge annab kaevata - liivane pinnas sobib hästi. Kui mägraurgudes on ainult üks- kaks sissekäiku, on tegemist iseseisvat elu alustavate noorloomadega. Tugevate, kaevamiseks kohastunud esikäppadega varustatud mägrad rajavad kuni kümne meetri pikkuste käikude süsteeme, millel võib olla kuni mitukümmend ava ja mitu korrust. Sageli elab ühes mägralinnakus mitu pesakonda, kes asustavad seda põlvest põlve, puhastades vanu käike ja kaevates uusi. Suured, mitmekorruselised ja paljude avaustega "ehitised" võivad olla alguse saanud tuhandeid aastaid tagasi! Mahajäetud mägralinnakuid kasutavad teised loomad - rebased, kährikud. (Looduskalender)
Sageli võib leida päris veepiirilt poegade mänguplatse ja nende läheduses ka nn. käimlaid (Laanetu, 2007; 2010). Saarmad võivad tegutseda nii päeval kui öösel, siiski on nad sagedamini aktiivsed öösel. Saaarmas ujub tagajäsemete ning saba abil. Sukeldub enamasti 1-2, maksimum 5 minutiks. Ujumisel ulatuvad veest välja vaid nina ja silmad. Maapinnal liikudes kasutavad vaheldumisi nii jooksmist kui ka libisemist, viimast peamiselt lumel. Kui mägrad välja arvata, siis on saarmad ühed Euraasia mängu-lembelisemad kärplased. Sageli libistavad saarmad ennast alla mudastelt või lumistelt veekogunõlvadelt ning sellisest tegevusest võtavad osa igas vanuses saarmad (Vulla, 2008). Saarmal eristatakse rida mitmesuguseid häälitsusi, mis täidavad erinevaid funktsioone. Kõige sagedamini võib kuulda tugevat vilet, mis on vajalik partneri leidmiseks. Pahameelt ja viha väljendab loom norskamisega
naat, võilill ja roomav tulikas. Võõrliigid väga inimsõltuvad, enamus kaovad koos inimhoole lakkamisega. Paljud kaovad koos lillemoe muutumisega. Mõned siiski metsistuvad ja kodunevad - näiteks siniliilia (stsilla), kirju liilia ja läikiv tuhkpuu. prügimägedel elutsevad varesed, hõbekajakad, kilgid, aga ka rotid ja kakandid või ruumide niisketes nurkades esinev soomuklane. Siia rühma tuleks linnades arvata ka sinna elama asunud rebased ja mägrad (nt. Londonis), kes toituvad ühelt poolt inimese toidujäätmetest, teisalt aga kiskjana eelkõige toidujäätmetest toituvatest pisinärilistest ja lindudest. Koerad, kassid 22. Näiteid toiduahelatest metsas, niidul, rabas, põllul, aias, linnas, mererannal, järves, jões. 23. Kes on võõrliigid? Tooge näiteid. võõrliigid on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil.
Olulise osa mägra toidust moodustab taimne toit (marjad, seened, taimede juured ja teravili), seda eriti sügiseti, kui loomad koguvad endal talve üleelamiseks rasvavarusid, mis võivad moodustada 50-60% looma kehakaalust. Sigimine; Jooksuaeg on juunis-juulis, kuid loote arengus esineb latentsusperiood, ning pojad (keskmiselt 2-4 pesakonnas) sünnivad alles märtsis-aprillis. Imetamine kestab 2-3 kuud ning esimese talve veedab pesakond koos. Mägrad sigivad üle aasta. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: varitsus- vüi hiilimisjaht ning jaht koeraga 1.okt-28.veeb. Saarmas (Lutra lutra) Selts: kiskjalised: kärplased. Välimus: 5-15kg, 60-90cm. Saarma keha on sale, lühikeste jäsematega ja voolujooneline. Pea on lai ja madal ning tüürina kasutatav saba on tüve poolt väga jäme. Varvaste vahel on ujulestad. Keha värvus on pruun selja poolt tumedam, kõhupool heledam. Isased suuremad kui emased. Levik: peaaegu kogu
Nõmmerabades harilik kärnkonn, vahest ka tähnikvesilik. Roomajad Raba servaaladel nõmmrabas ja rabamännikutes võib kohata ka rästikut ja vaskussi. Linnud -Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on alalised. Rabades pesitseb nt. hallõgija, rabapistrik, teder, vahest ka enamasti siirde- ja madalsoodes pesitsevaist lindudest sookurg, kiivitaja. Imetajad põder, valgejänes, hunt. Liivastel ja kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Karu käib marju söömas. VI. Läänemeri 1. Läänemere üldiseloomustus. Geograafilisest paiknemisest tulenevad iseärasused. sisemeri, mis on ühendatud Põhjamerega Taani väinade kaudu suuremad lahed: Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht ümbritsetud 9 riigiga üldiselt madal meri, keskmine sügavus 52m, suurim sügavus 459m (Landsorti süvik) Läänemere elutingimused võrreldes teiste meredega.
Tähtsus looduses: • Kobestavad mulda ehk parandavad mulla omadusi: Toimub mulla segamine. Muudavad selle toitainerikkamaks, poorsemaks, õhustavad ja paranadavad vee liikumist mullakihtides.Tekib kasvuruumi taimejuurtele ja soodne elupaik mullamiroobidele.Nad söövad mullas elavaid baktereid ja seeni • On toiduahelas tähtsal kohal. On toiduks lindudele (rästad, kuldnokad, toonekured) ja pisematele loomadele (mutt, siilid, mägrad, rebased, hiired). • Nad on ülitähtsal kohal lagundajatena.Mullas sisalduva orgaanilise aine seedivad nad ära, mineraalse osa aga väljutavad väljeheitena maapinnale või käikude seintele. Toimetavad taimede jäänuseid maapinnalt ära, tükeldavad ja seedivad need läbi ning väljutavad jäägid. 6. Hk limused esindajad: teod ja karbid, tigude välisehitus. Limuste tähtsus looduses. Näiteid Eestis elavatest tigudest ja karpidest.
Linnud -Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on alalised. Rabades pesitseb nt. väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik, teder, vahest ka enamasti siirde- ja madalsoodes pesitsevaist lindudest sookurg, mudatilder, kiivitaja, suurkoovitaja. Laugastel piilpart, sinikael-park, tuttvart, ka kajakaid. Rabametsades võib kohata tutt-tihast, metskiuri, väikepistrikku. Imetajad -põder, valgejänes, hunt. Liivastel ja kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Karu käib marju söömas. Rabaservade padrikutes metssead, kuivemates rabametsades metskitsed. Kuivematel rabanõlvadel uruhiiri, leethiiri ja karihiiri. Laugaste kaldail võib esineda mügrit e. vesirott, kuivenduskraavides ka ondatrat. Talvel ka metsnugis, kärp, nirk. OHUD RABAKOOSLUSTELE Kuivendamine – kõdusood ja jääksood (tuleohtlikud!) Turbalõikus – jääksood – männik enamasti Põlevkivikarjäärid – rabad sealt alalt kadunud
Põõsarinde moodustavad pajud, vaevakased. Puhmarinne on liigirikas. Seal kasvavad kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl, mustikas, harilik jõhvikas. Rohurinne – ahtalehine põdrakanep, luht-kastevars, alpi jänesevill, tupp-villpea, ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein, rabakas, valge nokkhein. Samblarinne – harilik karusammal, raba-karusammal, turbasamblad, harilik palusammal. Leidub parme, sääski, väikekoovitaja, hallõgija, mägrad ja rebased, leet- ja karihiir, mügrid, ahven, haug. Raba on soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk. RANNIKUALAD- Lisaks mõjutavad rannikutaimestikku veel tuulte, lainete ja jää mehhaaniline toime. Sellest tulenevalt on mereranniku taimkattele reeglina iseloomulik vööndilisus. Traditsiooniliselt on neid niite kasutatud karjatamiseks, vähem niitmiseks, mis on takistanud roostumist ja hoidnud alad madalmurused,
annaabi.ee 
