ööpäevas. 20.Nimetage kolm riiki, mille rannikutel esineb tõusu ja mõõna. 1. Inglismaa 4. Suurbritannia 2. Prantsusmaa 5. USA 3. Kanada kaugrannik 21.Missugused on liustike tekkepõhjused? * Sademed ületavad auramise( sademeid peab olema piisavalt) * Temperatuur alla 0oC * Saaojal perioodil ei tohi kogu lumi/jää ära sulada 22.Nimetage liustike tüübid. * Mandriliustik - Gröönimaa * Mäeliustik - Alpid 23.Osata seletada kuidas tekkisid mäeliustiku a) kulutuspinnavormid: * Tsirkusorg - (Mäestiku poolt kulutatud org,mille põhjas on järv) Mägede vahel lumi/jää kuhjab * Ruhiorg( U org) - Lumi/jää liigub alla poole * Orvand - Väiksem lõhe, mida mäestik on kulutanud * Fjord - Mäestiku ja mere poolt kulutatud org b) kuhjematerjal moreen ( otsa ja külgmoreen) 24.Osata seletada kuidas tekkisid mandriliustiku a) kulutuspinnavormid: * Jääkriimud - Mandrijää kulutatud
Ülemjooks- jõe lähte lähedane osa, kiire vool, vooluhulk väike. Kulutab põhja Keskjooks- vooluhulk kasvab, voolukiirus kahaneb. Kulutab külgi Alamjooks- jõe suudme lähedane osa Lisajõgi- peajõkke suubuv jõgi Soot- mahajäetud jõe looge nt üleujutuse ajal, ise läheb otse edasi Põhjavesi- maa sees olev vaba vesi vettpidaval sette- või kivimikihil Allikas- põhjavesi voolab maapinnale Geiser- perioodiliselt purskav kuumaveeallikas Soo- märgala, mille pind on kaetud turbaga Mäeliustik- Levivad kõikjal kõrgmäestikes, mida soojem kliimavööde, seda kõrgemal võib mäeliustik esineda, mäeliustikest saavad alguse paljud mäestikujõed Mandriliustik- Ulatuslik kumer jääkilp, mis katab suurt maismaa-ala, näiteks Gröönimaa ja Antarktis, liiguvad aeglaselt, tavaliselt mõni meeter aastas Lähtekivim- kivim, mille moondumise tagajärjel vastav moondekivim tekkis Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, maapinna
Tõus ja mõõn liigutavad põhjasetteid, sadamate ehitajad peavad sellega arvestama. Loodete energiat saab kasutada elektri tootmiseks, nt. UK, Norra ja Kanada. Parem on ujuda tõusu ajal, kuna mõõna ajal taganeb vesi üsna kaugele ja võib su endaga kaasa viia. 3. Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul. Mäeliustik - liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole. Mandriliustik - ulatuslik, üldiselt kuplikujuline liustik, mille kuju aluspinna reljeef ei mõjuta ja mille jäämass liigub liustiku suhtes igas suunas. Liustikud tekivad polaaraladel, kus temperatuur on alla 0°C ja mägedes, lumepiirist kõrgemal, kus sademed langevad lumena ja ei sula. Lume kuhjudes ja tihenedes moodustub jää.
· MANDRILIUSTIK - suure ulatusega ja paksud (kuni mitmeid km) kuplilaadsed jääkilbid, mis katavad alusreljeefi. Mandriliustikud toituvad (kasvavad) kupli keskosas ning valguvad äärte suunas radiaalselt laiali. Liustiku mõju pinnamoele: · Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool toimub tahkete sademete tihenemine ja ümberkristalliseerumine jääks · Raskusjõu mõjul hakkab mäeliustik allapoole liikuma · Jää võtab mägedest kaasa erineva suurusega kivimitükke moreeni, mis liustikulaual välja sulab · Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid Põhjavee kujunemine: Sdemete vesi imbub põhjavette. Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad eelkõige poorsusest. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust. Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused: Inimtegevus, intensiivne väljapumpamine, kaevandamine. Tagajärjed:
3. Selgita mõisted. Mäeliustik- liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Laguunrannik- maasäärte ja väikeste saartega merest eraldatud lahtedest ehk laguunidest koosnev rannik Tõus- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis Mõõn- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis Maailmameri- katkematu veeväli, mis hõlmab kõiki ookeane ja katab maakera pinnast 71% Tsüklon- ehk madalrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades Antitsüklon- ehk kõrgrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades Passaadid- 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled Läänetuuled- 30. laiuskraadidelt 60. laiuskraadide poole puhuvad püsivad tuuled Põhjapolaarjoon- kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, kus päike on s...
Fjordid on ruhiorud, mis jääajajärgse mere taseme tõusuga veega täitusid. Vaike Rootsmaa foto vaatega Digermuleni mäelt Lofootidele Fjordid on pikad, kitsad ja sügavad ruhiorud Trollfjord Norra Lofootide rannikul Vaike Rootsmaa foto Liikudes mõjutab liustik pinnamoodi • Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool toimub tahkete sademete tihenemine ja ümberkristalliseerumine jääks toitumisala • Raskusjõu mõjul hakkab mäeliustik reen lumepiir a mo allapoole liikuma pin n l õ he ala l u jää ärav oo el
– Veealune osa võib veepealsest palju kaugemale ulatuda • Jäämäe veealune osa sulab kiiremini kui veepealne osa – Jäämäed võivad seepärast end kummuli keerata ja olla ohtlikud Liikudes mõjutab liustik pinnamoodi • Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool toimub tahkete sademete tihenemine ja ümberkristalliseerumine jääks • Raskusjõu mõjul hakkab mäeliustik allapoole liikuma • Jää võtab mägedest kaasa erineva suurusega kivimitükke – moreeni, mis liustikulaual välja sulab • Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid Mandrijäätekkelised pinnavormid • Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1), jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) ja jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme • Oos (2) • Voor (1 • Otsamoreen (1) • Sandur (2) • Mõhn (2)
fjordrannik – rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest laguunrannik – maasäärte ja väikeste saartega merest eraldatud lahtedest ehk laguunidest koosnev rannik skäärrannik – kristalsetest kivimitest koosnevatest kaljusaartest ehk skääridest moodustuv rannik järskrannik – järsult sügavamaks muutuva merepõhjaga rannik laugrannik – lauge reljeefiga rannik mäeliustik – liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole mandriliustik – ulatuslik, üldiselt kuplikujuline liustik, mille kuju aluspinna reljeef ei mõjuta ja mille jäämass liigub liustiku keskmest radiaalselt igas suunas
Fjordid on ruhiorud, mis jääajajärgse mere taseme tõusuga veega täitusid. Vaike Rootsmaa foto vaatega Digermuleni mäelt Lofootidele Fjordid on pikad, kitsad ja sügavad ruhiorud Trollfjord Norra Lofootide rannikul Vaike Rootsmaa foto Liikudes mõjutab liustik pinnamoodi • Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool toimub tahkete sademete tihenemine ja ümberkristalliseerumine jääks toitumisala • Raskusjõu mõjul hakkab mäeliustik reen lumepiir a mo allapoole liikuma pin n l õ he ala l u jää ärav oo el
kinni kasvanud. Jõelookeist on kujunenud väikesed soodijärved, rabades on hulgaliselt laugasjärvi. Pandivere kõrgustikul leidub pisikesi ajutisi karstijärvi. Ainulaadse tekkega kogu Euroopas on meteoriidi kraatrisse kujunenud Kaali järv Saaremaal. Päris palju järvi on rajanud ka inimene (veskijärved, veehoidlad). Neist on suurim Narva veehoidla Eesti-Vene piiril. Mäeliustik Maakeral leidub paiku, kus suvesoojusest ei piisa kogu lume sulatamiseks. Tekib lume ülejääk, mis aasta - aastalt suureneb. Lumekihi paksus võib olla üle 100 m. Kohtades, kus on alati külm, muutuvad lumekihid omaenda raskuse tõttu jääks, sest lumest surutakse õhk välja ning tekib liustik. Et selleks on vaja eelkõige küllalt sademeid ning madalat aasta keskmist temperatuuri, siis mõistagi tekivad liustikud eriti mäestikes. Kui jää on muutunud piisavalt raskeks (20 m
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
Mandriliustik - laiaulatuslik liustik, mis tekib polaaralade mandritel ja saartel. Vt liustik. Moreen - mandrijää või liustiku sulamisel maha jäänud liivast, savist, kruusast, veerisest jm sete. Moreenküngas - mandrijää sulamisel tekkinud moreenist küngas. Moreentasandik - suhteliselt tasase pinnaga, valdavalt moreenist koosneva pinnakattega maa- ala. Mõhnad - mandrijää sulamisel tekkinud kruusast ja liivast rühmiti paiknevad ebaregulaarse kujuga künkad. Mäeliustik - liustik, mis tekib mäestikus lumepiirist kõrgemal. Vt liustik. Mäestik - pinnamoe suurvorm, mis koosneb paljudest mäeahelikest, nendevahelistest orgudest ja nõgudest. Mägi - positiivne pinnavorm, mille suhteline kõrgus on üle 200 m. --- 105 N Noor mäestik - Kesk- ja Uusaegkonnas tekkinud, lühikest aega välismõjudele allunud mäestik, iseloomulikud on järsud nõlvad, sügavad orud, teravad tipud. Vrd vana mäestik. O
annaabi.ee 
