Sõda ja Saaremaa
Mitusada Punaarmee sõdurit ja ohvitseri põgenes üle mere Rootsi ja interneeriti seal sõja
lõpuni (RA, HP 22 I). 61. jalaväediviis kaotas Hiiumaal langenute, haavatute ja teadmata
kadunutena umbes 700 meest (BA MA, RH 26-61/30, 62).
Uus võim
Esialgu jäi Saaremaa Saksa sõjaväevõimude kontrolli alla. Saartele paigutati 207.
julgestusdiviisi 94. julgestusrügemendi staabile alluvate 859. ja 683. maakaitsepataljonide
üksused. Rügemendi staabiülem ooberst Walter Mylo oli ühtlasi Saarte komandant.
Detsembris ülendati Mylo kindralmajoriks (BA MA RH 26-207/14a). Saarele saabus ka Saksa
Einsatzkommando 1a osakomando, mille baasil asus tööle Saksa Julgeolekupolitsei ja SD
väliosakond SS Hauptscharführer Remde juhtimisel. Saksa tsiviilvõim esialgu Eestisse ei
jõudnud. Sõjaväevõimude volitusel alustas aga kohe tegevust Hjalmar Mäe juhitud Eesti
Omavalitsus. Selle kohapealsete esindajatena määrati ametisse maavanem ja linnapea.
14