Leedu ajalugu
Maareform- 1923. aastal Leedus elas 2,03 miljon inimest, millest maaelanikkond
moodustas 84%. Leedus oli suurmaavaldus peamiselt poolakate ja venelaste käes,
väike osa kuulus ka sakslastele. 1919. aastal kuulus mõisnikele (1% ehk 1600) üle
26% maa-alast, 55% talurahva oma, ülejäänud kirikutele ja linnadele. Maareformi
alustati juba varasemalt, järk-järgult võõrandama Vene riigile ja pankadele kuulunud
maid enda kontrolli alla. Mykolas Krupavicius - Põllutööminister, kes aastatel 1923-
1926 viis läbi maareformi. 15. veebruaril 1922. aastal võeti vastu maareformi
seadus - Võõrandati väljajagamiseks üle 80 ha suurused eramõisad (Vene ametnike
mõisad, poolakate mõisad). Maaseadusega arvati riiklikku maafondi 500 000 ha maad
ehk 30% kogu Leedust. Kompensatsioon: Aluseks võeti 1910-1914 maahinnad,
maksti Ober-Ost markades, mis 1922. aastaks olid devalveerunud ning kui
annaabi.ee 
