connatum Sgk Marasmiaceae Jõhvnööbik Marasmius androsaceus Laialehine hiidkõrges Megacollybia platyphylla Oksa-roisknööbik Micromphale foetidum Aasnööbik Marasmius oreades Küüslauk-nööbik Marasmius scorodonius Prk Baeospora Sgk Mycenaceae Kleepuv mütsik Mycena epipterygia Kännumütsik Mycena galericulata Verimütsik Mycena haematopus Harilik mütsik Mycene vulgaris Sgk Pleurotaceae Kopsservik Pleurotus pulmonarius Sgk Pluteaceae Kollakaspruun kärbseseen Amanita fulva Pruun kärbseseen Amanita porphyria
Tuleb tähele panna, et samal ajal kasvab Eestis ,ainult Tartu parkides teada olev kreemikasvalget värvi mürkšampinjon (A. xanthoderma). Peale roosade kuni mustade eoslehekeste ja nahkja rõngaga jala on talle tunnuslik tugev karboli- ehk tindilõhn; vigastamisel värvub see šampinjon kohe ere-kroomkollaseks. Sellest seenest tingitud mürgistus on kerge, avaldub ainult mao-soolehäiretena ega ole seotud muskariiniga Muskariinimürgistust põhjustavad narmasnuti , mütsiku (Mycena) ja lehtriku (Clitocybe) perekonna liigid .Eesti ligi sajaliigilisest narmasnuti perekonnast on umbes pooled mürgised, enamik neist on hilissuvised-sügisesed, kuid narmasnutt on nendest kõige varasem. Mõnel aastal kasvab ta eriti massiliselt(näiteks mullu). Punaka narmasnuti mürgi toimeained tekitavad raskeid muutusi inimese immuunsüsteemis. Kiirel toimimisel esinevad tavalised seenemürgistuse sümptomid.