(tulevikku suunatud) ekstrapoleerimist. Just viimane on aluseks statistilistele prognoosidele. INDEKSID · Dünaamika suhtarvud, näitavad kuidas nähtus on muutunud (mitu korda on väärtused muutunud). · Liigitus: 1) lihtindeksid (valem kahe arvu suhe); 2) liitindeksid; 3)individuaalindeksid (tähis i)- kogumi näitajate muutused, üksiku toote indeks; 4)üldindeksid, nt: THI. Tähis: Ip, Iq. · Kvalitatiivne muutuvsuurus: näitab intensiivsust ehk on intensiivsusnäitajad. Nt. hind, tootlus (midagi millegi kohta). Hind raha/liitri ehk koguse kohta, kiirus km/h. Kvantitatiivne muutuvsuurus: näitab hulka, mahtu. Kvalitatiivne x Kvantitatiivne = resultaat (tegurisüsteem). Nt: hind (Ip)x kogus (Iq) = Maksumus (Ipq) kogus hind = tarbitud kauba maksumus; kogus omahind = toodangu maksumus; aeg kiirus = tee pikkus; külvipind saagikus = saak; töötundide arv tootlus = toodete arv.
2) selle kõrvutamises toodangu maksumuse tegeliku mahuga. Füüsilise mahu indeksi tuletamisel arendatav mõttekäik tuginebulatuslikule abstraktsioonile, on hüpoteetiline ja tinglik. Seetõttu on ka saadud indeks tinglik. Tema tähenduse tõlgendamisel tuleb silmas pidada samu hüpoteese, millest lähtudes on ta tuletatud. 34. Üldindeksi konstrueerimise kuldne reegel Teguriindeksite konstrueerimisel ühismõõtsustatakse kvantitatiivne muutuvsuurus kvalitatiivse teguri baasperioodi arvväärtusega ja kvalitatiivne muutuvsuurus kvantitatiivse teguri aruandeperioodi arvväärtusega. Ehk kui muutub toodete kogud siis hind =0 ja kui muutub hind siis kogus=1. 35. Teguriindeksite majandusliku sisu tõlgendamine Küigil teguriindeksitel on 2 majanduslikku tähendust, mis on teineteisega küll tihedalt seotud, ent väljendavad siiski uuritavate nähtuste dünaamika eri jooni. Nii näiteks toodangu füüsilise mahu indeks
annaabi.ee 
