readln(arv); juur := sqrt(arv); writeln(arv:7:2, ' ruutjuur on ' , juur); until arv=0; (* ... kuni arv on 0. tsükli lõpp *) writeln('See on kõik.'); end. MASSIIVID. Muutuja võib sisaldada ainult üht väärtust ( N: pikkus := 3 tähendab, et muutuja 'pikkus' sai väärtuseks 3). Tihti on aga tegemist paljude sarnaste (samatüübiliste) andmetega, näiteks nimed, telefoninumbrid jms. Neist igaühele eraldi muutuja defineerimine poleks otstarbekas. Massiiv on andmete esitusviis, kus ühe muutujanime alla koondatakse palju erinevaid, kuid samatüübilisi andmeid. Erinevatele massiivi elementidele viitab massiivi indeks - sisuliselt järjekorranumber. Massiiv võib olla ühe- või mitmemõõtmeline. Vaatleme esmalt levinuimat varianti - ühemõõtmelist massiivi (vahel nimetatakse ka vektoriks). See koosneb N samatüübilisest liikmest, mille määramiseks kasutatakse järjekorranumbrit (sulgudes massiivinime järel). N: nimed[4], arvud[2] === 4. nimi, 2. arv
Faili kirjutamisel jäetakse sõne ümbritsevad jutumärgid ära. Andmete lugemist sõnest teostab lause (read sõne) Sõne ei tohi sisaldada tühikuid (välja arvatud siis, kui sõne sisu on vormistatud sõnena või listina) arvesse võetakse vaid esimesele tühikule eelnev tekstiosa. Sõnest loetav tekstiosa teisendatakse vastavasse andmetüüpi, näiteks: (read "Tere Jüri") annab tulemuseks aatomi (muutujanime) TERE (read ""Siin me oleme"") annab tulemuseks sõne "Siin me oleme" (read "(a b c) (d)") annab tulemuseks listi (A B C) (read "1.2300") annab tulemuseks reaalarvu 1.23 (read "87 3.2") annab tulemuseks täisarvu 87 51 (setq failr (open "minufail" "r") ;faili avamine lugemiseks
annaabi.ee 
