Globaalmuutused
lükati tagasi, rehabiliteeriti 1990. aastatel. Teine: habitat heterogenity hypothesis keskkonna
heterogeensus toetab mitmekesisuse kasvu. Kolmas: intermediate disturbance hypothesis
mitmekesisuse on suurim mõõduka häirimise tingimustes. Neljas dynamic equilibrium
kooslused on keskonnamuutuste ja biointeraktsioonide tõttu pidevalt tasakaalust väljas. Neis
kõikides on vastukäivusi ja ei saa öelda, et ükski pole neist mingis olukorras tõepõhi. On seos
keskkonna stabiilsuse muutlikkuseg, kuid ükski neist ei seleta siiski mitmekesisust.
Allikaid on otsata palju paleontoloogilised uurimused. Mõned keskmised on kindlals tehtud:
aastas tekib või sureb välja 10-25 liiki ja liigi eluiga on 2-10 miljonit aastat. Muutus on ilmumiste
ja kadumiste vahe. Nende hinnangute kaudu on püütud välja arvutatud mineviku elustiku
dünaamikat. Suured karid: märkimisväärne hulk liike on kirjeldamata. See ohustab ka tänapäevast
mitmekesisuse kirjeldamist
annaabi.ee 
