Nikolai Rimski-Korsakov
Rimski-Korsakovi auks kannab
Peterburi Konservatoorim tema nime. Nikolai Rimski-Korsakov oli tuntud ka välismaal.
Näiteks 1884. aastal valiti ta Prantsuse Heliloojate Ühenduse auliikmeks. 1907 aastal juhatas
ta mitme teose ettekannet Pariisis vene muusika kontserdil. Pariisis antud kontserdid olid
üldise arvamuse järgi vene muusikakunsti ja Rimski-Korsakovi loomingu triumfiks.
Ükski teine vene helilooja pole olnud pedagoogiks nii paljudele silmapaistvatele
muusikategelastele. Mitmed tema õpilased said kuulsateks heliloojateks (näiteks
Igor Stravinski ja Sergei Prokofjev). Eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures
õppinud R.Tobias, A.Kapp, M.Saar, M.Lüdig, A.Lemba.
Rimski-Korsakov on viibinud ka Eestis. 19. sajandi lõpul külastas ta korduvalt Mäos oma
vennatütart ning korraldas siin tavaliselt ka kodukontserte.
Rimski-Korsakovi viimaseks teoseks on ooper "Kuldkikas" (1907), mida heliloojal endal ei
õnnestunudki laval näha