sümfooniad ning paljude teiste romantismiperioodi heliloojate teosed. Rohkesti käis Eesti suuremates linnades nimekaid külalissoliste. Tihedamini kui Tallinna või Narva sattus neid Tartusse, seda just soodsa asukoha tõttu Riia Peterburi liinil. Teiste hulgas esinesid Tartus kolme kontserdiga ka Ferenc Liszt(1842) ja Clara Schumann (1844). Kuigi baltisakslaste korraldatud muusikaüritustest said osa vähesed eestlased, oli neil siiski mõju eesti rahva muusikaharrastusele. Ehkki mõte eestlaste o m a rahvuslikust kultuurist tundus paljudele baltisakslastele liiga radikaalsena, märgata eestlaste muusikalise tegevuse pidevist ja head taset ning tunnistati põlisrahva ’’ arenemisvõimelisust’’.
eva tdhistamine (1870), milles osalesidka ktilalissolistidSaksa-
paremik, esitajaiksnii rindtrupid kui ka kohalikud baltisakslastest asjaarmastajad. maalt ja Peterburist.
Eesti muusikaelusolid tiihtsals teetdhiseksVanemuiseSeltsi (vt lk 44) koorijuhi Kuigi baltisakslastekorraldatud muusikai.iritustestsaid osa vd.hesedeestlased,oli
August Wiera (1853-1919) algatatud muusikalavastused.Esimene eestikeelne neil siiski m6ju eesti rahva muusikaharrastusele. Ka kohalikus saksaajakirjanduses
ooperietendusoli 1883^aastaimengirud Carl Maria von Weberi "Preciosa",millele hakati jirjesr enam dra tooma teareid eestlasrekultuurielu kohta. Ehkki m6te
jargnesveel teisigi,p6hiliselt koomilisi oopereidning operette.Koori asjahuvilistest eestlasteo m a rahvuslikustkultuurist tundus paljudele baltisalalasreleliiga radi-
liikmetest moodustatud teatritrupiga kdis Viera ka ringreisidel mcj
annaabi.ee 
