Mis sellest, et isegi heatahtlikud kriitikud ei leidnud nende hindamiseks muud sõna kui "kohutav"! Filmidest saadud tulud olid see-eest suurepärased. Kord nõudis (ja sai!) Tom Parker filmikompaniilt Metro-Goldwyn-Mayer 25 tuhat dollarit lisahonorari selle eest, et lauljal oli ühes juba filmitud stseenis randmel omaenese käekell. Lepingu järgi pidavat Presley esinema ainult kompanii poolt antud riietuses. Aastateks 1967- 1968 aga oli ka tegemist juba mõningal määral Elvise kui muusikaartisti taasärkamisega. Anti välja ehtsa Rock'n Roll'i singlid nagu "Guitar Man", "Big Boss Man", ja "U.S. Male". 1968. aastal läbiviidud Elvis Presley teleerisaade aitas teda tulla tagasi blues'i ja kantriroki juurde. Sama aasta album "Elvis In Memphis" ning järgmise aasta hittsinglid "Suspicious Minds" ja "In the Ghetto" viisid Elvise tagasi edetabeleisse. 1969. aastal alustas ta uuesti kontserdite andmist, seda alates Las Vegas'est, misjärel juba üleriiklik turnee
asutuse sisene isik infot lekitada või kasutada andmeid mõneks pahatahtlikuks tegevuseks. Samuti võib aset leida stsenaarium, mille järgi ametnikud kasutavad julgeolekuagentuuride poolt kogutud informatsiooni enda huvides. Suurandmete valesti kasutamine ei pruugi olla üldsegi pahatahtlik vaid võib johtuda halvast analüüsist. Üheks eksimuse põhjustajaks võib olla järelduste loomine suvaliste kokkujuhtumiste baasil. Võidakse luua näiteks seoseid kindla muusikaartisti linna saabumise ja teatud ettevõtte toodete müügi tõusuga, kuigi tegelikult tõuseb ettevõtte toodete müük ka siis, kui linnas toimub näiteks suur spordivõistlus. Näiteks võib tuua ka seose aastatel 1999-2009 USA’s basseini kukkumise tagajärjel uppunud inimeste arvu filmide arvuga, milles Nicolas Cage samadel aastatel osales [19]. Graafiku pealt näib seos ilmselge, kuid loogiliselt mõeldes tundub seos ilmvõimatu