Eesti muusika areng regilaulst tänapäevani "Kuigi nn. kunstmuusika tekkimisest ja arenemise algusest meie maal on möödunud vaevalt sada aastat ja seega see osa meie muusika arenemisloost on alles koguni lühike võrreldes vanade kultuurrahvaste omaga, ulatavad selle alged eesti rahva tõupärase muusikaarmastuse juurekesed ometi kaugesse minevikku. Ja ainult tänu nende loomulike algete olemasolule ongi saanud võimalikuks see otse harukordne tõik muusika-ajaloos, et meie muusika on teinud mõne aastakümnega läbi niisama ulatusliku arenemisprotsessi, kui vanemate kultuurrahvaste oma sajandite kestel." Selle järgi oleks eestlaste muusikaline areng toimunud nii: laulsid regilaule ja muid
prantslastest esivanemate järgi (Ruubas). Remarque'id olid alandlik, kõigutamatult katoliiklik perekond, kes oli rahul tagasihoidlike võimalustega, kuni Erich tavapärasusest välja murdis (Tims 2004: 15). Tema isa töötas raamatuköitjana ja elatas peret, kus lisaks Erichile oli ka kaks õde: Ella ja Elfride (Soosaar 2005). Nagu enamikul toonastel perekondadel, oli Remarkidel klaver ja Erich avastas endas muusikaarmastuse ja meele. Ta õppis muusikat tõsiselt ning saavutas aja jooksul taseme, mis võimaldas mõelda karjäärile elukutselise muusikuna. Ta teenis majanduslike raskuste ajal elatist pianisti ja orelimängijana. Erich kogus ka marke ja kive, korjas väärtusliku liblikakollektsiooni ning tundis huvi maalimise vastu, millest ajapikku kujunes eluaegne kunstiarmastus. (Tims 2004: 15-16) Koolis leidis Erich teatud väljapääsu oma koduste intellektuaalsest pärsitusest. Kuigi
annaabi.ee 
