32.Pooljuhtide oma- ja lisandjuhtivus. 33.Pooljuhtdioodid. Valgusdiood on pooljuht diood, milline töötamisel pärisuunas kiirgab valgust. Fotodiood on pooljuhtdiood, mille omadused sõltuvad tema valgustatuses. Valgusenergia arvel saavad laengukandjad lisaenergiat, mille toimel nad läbivad dioodi pn-siirde. Fotodioodis on pooljuhtkristalli pinnale on tekitatud väga õhuke p-juhtuvusega kiht. Fotodiood võib töötada koos välise elektrienergia allikaga muundurina või ilma allikata generaatorina. 34.Valguse interferents, difraktsioon, dispersioon ja polarisatsioon. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Optikas kasutatakse kolme valguse mudelit: valguskiir, valguslaine, valguskvant. Valguskiir on geomeetrilise optika põhimõiste. Newtoni neli põhiseadust:
Fotodioodi pinge-voolu tunnusjoon on toodud joonisel 4.4. Joonis 4.4. Fotodioodi pinge-voolu tunnusjooned [2]. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 6 (43) Fotovoolu võimendamiseks tuleb tema väljundisse ühendada võimendi, milleks reeglina kasutatakse operatsioonivõimendit. Sageli on vajalik võimendi selline lülitus, et ta toimiks voolu-pinge muundurina. Lisaks tavalistele pn-siirdega fotodioodidele toodetakse pin-struktuuriga dioode, kus p- ja n-kihi vahel on õhuke väikese omajuhtivusega i-kiht. Sellised fotodioodid on märksa kõrgsageduslikumad, tajudes valguse muutust mõne nanosekundi jooksul. Kiiretoimelised on ka Schottky barjääriga fotodioodid. Väga nõrga valgussignaali korral kasutatakse laviinfotodioode. Nende npip-struktuuris on i-kiht täielikult
Ideaalset vooluallikat (e. voolugeneraatorit) läbiv vool ei sõltu tema klemmipingest, mistõttu jääb ideaalse vooluallikaga ühendatud koormustakistust läbiv vool püsivaks e. konstantseks, hoolimata selle koormustakistuse või välise toitepinge võimalikust muutumisest. Reaalne püsivooluallikas stabiliseerib voolu seda paremini, mida suurem on tema väljundtakistus tema koormustakistusega võrreldes. Püsivooluallikat võib vaadelda ka pinge-vool-muundurina, mis muundab tema sisendpinge väljundvooluks. Püsivooluallikaid saab konstrueerida bipolaar- ja väljatransistoride ning operatsioon- võimendite baasil. Lihtsa püsivooluallikana võib kasutada püsiva baasipingega emitterjärgijat (joon. 6.27 a), kusjuures koormustakistus (tarbija) Rk on püsivooluallika puhul ühendatud transistori kollektoriahelasse. Tarbijaks on üldjuhul mingi elektroonikalülitus. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised
annaabi.ee 
