mikrolohkudega. Kevaditi ja pikemaajaliste sademete järel on künnikiht veega küllastatud ning mikrolohkudes tekivad veeloigud. See kahjustab taimi ja takistab põllutöid. Sellist ajutiselt esinevat liigvett kõrvaldataksegi agromelioratiivsete abinõudega.Agromelioratiivsetest kuivendusviisidest on kasutatavad järgmised: 1) veevagude rajamine, 2) kitsaeeline künd, 3) maapinna profileerimine, 4) sügavkobestamine, 5) sügavkünd ja künnialuse kihi kobestamine, 6) muttimine. Nendest kolm esimest kuivendusviisi on suunatud pinnavee äravoolu kiirendamisele ning kolm viimast mulla veemahutavuse suurendamisele ning veevarude ümberpaigutamisele mullaprofiilis. 20. Millest koosneb kuivendusvõrk? Kuivendusvõrku kuuluvad veejuhtmed koos neil olevate ehitistega jagunevad suublaks ja kuivendussüsteemiks. Kuivendusvõrgus võib olla üks või mitu kuivendussüsteemi.Suubla võtab vastu kuivendussüsteemidest tuleva vee
Tavaliselt süvendatakse künnikihti järk-järgult 2...3 cm kaupa, et vältida mullaviljakuse ajutist langust väheviljaka aluskihi väljakündmise tagajärjel. Sobivaim aeg sügavkünniks on varasügis. Sügavkünniga peab kaasnema tugev väetamine. Väetist tuleb anda seda rohkem, mida rohkem aluskihti välja küntakse. Kui väetisi ei ole piisavalt anda, asendatakse sügavkünd künnialuse kihi kobestamisega, kasutades selleks põhjakobestiga atra. Muttimine on mutikäikude sarnaste õõnte e. muttdrenaazi rajamine kuivendatavale alale. Muttimisel on õõnte vahekauguseks 0,8...1,5 m ja sügavuseks 35...45 cm. Tänu õõnte väikesele sügavusele valgub neisse üleliigne vesi künnikihist. Et õõnte kogus on suur, mahutavad nad endasse küllaltki palju vett. Maapinna langu suunas rajatud õõned võivad osa liigvett põllult ära juhtida. Et mutiõõned asuvad vahetult künnikihi all, satub sinna koos veega ka palju taimetoitaineid