G M O Sisukord Sisukord Mis on GMO? Milleks seda vaja on? GMO plussid GMO miinused Pärilikkuse muutmine mutageenidega GM taimed ja loomad Esimene GMO Kasutatud kirjandus Mis on Gmo ? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on organism, kuhu geenitehnoloogilisi võtteid kasutades (nn rekombinantse DNA tehnoloogia abil) on stabiilselt genoomi viidud mingid võõrad, selle organismi geenikogumis muidu mitteesinevad geenid, geenifragmendid või muud DNA lõigud. Oluline on see, et võõrDNA peab olema stabiilne see tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis
*muutused ei pärandu järglastele. Suguline paljunemine *vaja kaht eri soost vanemoraganismi *muutlikus suur Mittesuguline paljunemine *piisab ühest organismist. *muutlikus väga väike Pärilikud haigused avalduvad kohe pärast sündi või hiljem, aga päriliku soodumusega haigused ei tarvitse elu jooksul avalduda. Uurimise meetodid * uuritakse haige suguvõsa *Dna analüüs *kromosoomide arvu ja ehituse uurin Pärilikkuse muutmine *tugevatoimeliste mutageenidega *geenide siirdamine Ma arvan, et ostaksin, sest : *nendest pole peaaegu üldse taimekaistemürke *need on toitvamad, tervislikumad *põllumaj. Mürke kasutatakse vähem *säilivad kauem *odavamad
Vastus: Ühemunakaksik Kahemunakaksik * 1 sperm viljastab 1 munaraku * 2 spermi viljastavad 2 munarakku * 1 Idulane jaguneb * 2 idulast * Alati samasoolised, sama * Sama- või erisoolised , erinev pärilik Pärilikk materjal ning välimus materjal, sarnanevad nagu ühe perekonna lapsed 8. Kuidas saab pärilike haigustega laste sündi vähendada? Vastus: * Vältida mutageenidega kokkupuutumist * Hoiduda sugulusabieludest * Sünnieelne diagnostika
pöördmutatsioonid, mis taastavad pärilikkuse esialgse oleku ja kergesti saavutatud kasulik omadus kaob. 4.Geneetiliselt muundatud toidu vastased rõhutavad, et kas taim on ikkagi taim, kui temas on looma geenid ja valgud, ja transgeense toidu võimalik kahjulik mõju nii inimestel kui keskkonnale, ei ole täiesti üheselt selgeks uuritud. 5. Mõjutada tuleb paljusi isendeid- et saavutada soovitud soovitud isend, ja et see oleks ka kasulik mutatsioon, tuleb mutageenidega mõjutada väga paljusi isendeid. 6. Roheline ideoloogia on GMOde toomise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust: GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. 7.Biotehnoloogia on põllumajandust intensiivistanud. Välja on töötatud kultuuride liine, millest kolmveerandi moodustavad umbrohutõrjevahenditele (glüfosaatidele ja glüfosinolaatidele) ning
Sordiaretuse põhivõtted on: aretuse lähtematerjali hankimine olemasolevate vormide ja sortide kogumise, kohalikes oludes kasvatamise ja hindamise kaudu, neist sobivaks osutunute ristamine (hübridiseerimine) ja ristlusjärglaste hulgast valiku tegemine. Üks lähtematerjali mitmekesistamise võtteid mida sordiaretuses rakendatakse 20. saj. keskpaigast alates järjest ulatuslikumalt, on mutantide (mutatsioon) ja polüploidide (polüploidsus) tekitamine lähtematerjali mutageenidega mõjustades. Ristamine võib olla a.) Liigisisene (sortide- või vormidevaheline) b.) Kaugristamine (eri liikidesse või perekondadesse kuuluvate taimede vaheline) Vajaduse korral võib ristata ka korduvalt, st. ristlusjärglasi omavahel või lähtevormidega. Ühe risttolmleva taime järglasi nimetatakse sordiaretuses pereks, ühe isetolmleva taime järglasi liiniks, ühe vegatatiivselt paljundatava taime (nt. kartuli) järglasi klooniks (kloonaretus)
kurttummus, veritsustõbi(hemofiilia), naha soomustõbi, kõrge kolesteroolitase veres. 15.Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõsa, tema rakkuda ehituse ja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNA-d. 16.Tänapäeval pärilike haiguste ravi jaoks on mitmeid võimalusi:asendusravi,dieetravi,kirurgiline ravi,eriõpetus. 17.Pärilike haiguste profülaktika seisneb eeskätt mutageenide vältimises. 18.Organismide pärilikkuse muutmiseks mõjutatakse neid tugevatoimeliste mutageenidega, näiteks kiirguste või keemiliste ühenditega. 19. Mutatsioone kutsutakse esile kunstlikult just mikroobidel, sest mikroobide muutlikkust suurendades tekib suurem võimalus nende kunstlikuks valikuks 20.Proovitakse lahendada mirmeid väga olulisi probleeme, nt tõsta kultuurtaimede haiguskindlust. 21.Geneetiliselt muudetud toidu eelised on, et pole taimekaitemürke,toiduained on toitvamad, tervislikumad, maitsvanamad, odavamad ning säilivad kauem. Puudusteks
Pärilikke haiguseid võib saada sündides kaasa vanemate kromosoomidest, DNAst. Mittepärilikud haigused on nakkushaigused, keskkonna ja organismi koosmõjust tingitud tervisehäired(allergia, kasvajad), väärast eluviisist tingitud haigused ja erinevad vigastused. 8) Mis on muudetud pärilikkusega organismid? Geneetiliselt muundatud toidu eelised ja puudused. Muudetud DNAga organismid. Mutatsioonid tekivad juhuslikult. Kasuliku mutatsiooni saamiseks tuleb mutageenidega mõjutada väga paljusid isendeid. Paljud mutatsioonid mõjutavad organisme niivõrd, et nad ei saa enam normaalsel viisil elada ega järglasi anda. Sageli võivad toimuda pöördmutatsioonid, mis taastavad pärilikkuse esialgse oleku ja kergest saavutatud kasulik omadus kaob. Pole taimekaitsemürke, toiduained on toitvamad, tervislikumad, maitsvamad, odavamad ning säilivad kauem. Rõhutatakse transgeensete organismide tähtsust nii keskkonnasaastatuse vähendamisel kui ka inimkonna toitmisel
Pärilike haiguste ravi: 1)Asendusravi organismi viiakse puuduvaid hormoone või ensüüme. 2) Dieetravi loobutakse sellest toidu või toitainest, mida organism omastada ei suuda. 3) Kirurgiline ravi saab kõrvaldada pärilikke väärarenguid. 4)Eriõpetus kasutatakse vaimupuudega inimestel. Pärlike haiguste profülaktika: 1)Mutageenide vältimine 2)Suguabielude hoidumine 3)Sünnieelne diagnostika Organismide pärilikkuse muutmiseks mõjutatakse neid tugevatoimeliste mutageenidega. Sellega kaasnevad puudused:1) mutatsioonid tekivad juhuslikult ja nii ei saa soovitud omadustega organismi teket planeerida. 2)Mõjutada tuleb väga paljusi isendeid. 3)Organismid ei saa enam normaalsel viisil elada. 4)Saavutatud kasulik omadus võib kaduda. Transgeensete taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene.
Geneetiliselt muundatud toidutaimede pooldajad väidavad, et nende kasvatamine vähendab keskonna saastavust ning neist saadav toit on puhtam ja tervislikum just tänu sellele, et nad on haiguskindlad ja kahjuritele vastupidavad ning ei vaja taimekaitsemürkidega töötlemist. Sageli kasutatakse muudetud pärilikkusainega organismide saamiseks mikroorganisme, sest nende ehitus on lihtne, nad paljunevad kiiresti (enamasti mittesuguliselt) ning neid on suhteliselt lihtne ja odav kasvatada. Mutageenidega mikroobide mõjutamine suurendab nende muutlikkust ja sellisel meetodil on saadud näiteks mikroobe, kes eritavad kasvukeskkonda suurel hulgal antibiootikume või toodavad käärimisel kiiremini ja rohkem alkoholi. Tänapäeval oskavad teadlased võtta ühelt organismilt geeni ja viia selle teise organismi, mille tagajärjel luuakse uute omadustega organism. Katseid on tehtud enamasti hiirte ja rottide peal. Sellisel viisil on saadud mitmeid uusi ravimeid,
ensüüme) , dieetravi ( hoidutakse mingist ainest), kirurgiline ravi ( korrigeeritakse pärilikke väärarenguid) , eraõpetus või geeniteraapia. Et vähendada pärilike haigustega laste sündi tuleks hoiduda sugulusabielust, tuleks vältida mutageene, peab tegema sünnieelset diagnostikat. Mittepärilikud haigused on nakkushaigused, tervisehäired ( allergiad, kasvajad), väär eluviis, vigastused jne. Muudetud pärilikkusega organismid Organismide pärilikkuse muutmiseks mõjutatakse neid mutageenidega, et organism oleks parem. GMO- geneetiliselt muudetud organismid Trandgeensete organismide pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste orgaismide geene. Puudused: · Juhuslik tekkimine · Mõjutada tuleb paljusi organisme · Saavutatud kasulik omadus kaob · Ei saa järglasi anda · Haigestuvad Esimene GMO loom- hiir Esimene GMO taim- tubakataim Eluslooduse süsteem ja evolutsioon Eluslooduse süsteem
HeLa rakud elavad tänaseni kasutatakse üle maailma tsütoloogia, geneetika ja molekulaarbioloogia laborites HeLa rakke * nakatatakse viirustega * katsetakse uusi ravimeid * õpitakse tundma raku jagunemist, geeni ekspressiooni, valgusünteesi * uuritakse mutageenide toimet * katsetatakse vähi ravi Vähirakke võimalik saada normaalsetest rakkudest töötlemisel kartsinogeenidega (kantserogeenidega, mutageenidega): * mutageensed ained aflatoksiin, bensopüreen, nitrosoamiinid * kiirgused UV-, röntgen-, gammakiirgus * teatud viirused papilloomiviirus Geenid, mille mutatsioonidest saab alguse vähi teke, jaotatakse kahte suurde klassi: Tuumor supressorgeenid Normaalsed produktid hoiavad ära rakutsükli jätkumise ilma teistelt rakkudelt tuleva signaalita Mutantse geeni puhul kaob kontroll rakutsükli üle produkt ei hoia ära raku jagunemist ilma signaalita Onkogeenid
Regulaarne treening, liikumine 15. Päriliku eelsoodumusega haigused Alkoholism, hüpertoonia, hüpotoonia, rasvtõbi, vähktõved, diabeet Ennetamine: Suguvõsa uuringud Soola piiramine toidus, tervislik toitumine Kehakaalu normaliseerimine Stressi vähendamine Mõõdukas kehaline aktiivsus Suitsetamisest ja alkoholist loobumine 16. Mutageenidega tekitatakse GMO mikroobidel, sest need on lihtsa ehitusega, paljunevad kiiresti (peamiselt mittesuguliselt), suhteliselt lihtne ja odav kasvatada. 17. Miks luuakse GMO-sid? Miks GMO taimi? Miks GMO loomi? Saagi säilivus Saadakse organeid inimesele siirdamiseks Inimtoiduks oluliste toitainete Kasvuhormoonide toime uurimiseks sisaldus Haiguskindlus ja vastupidavus Toodetakse mõningaid inimese raviks
suguvõsa uuringud kromosoomide uurimine DNA analüüs Haiguste ravi Dieet ja asendusravi Kirurgiline ravi Geeniteraapia – geenide muutmine või siirdamine Haiguste profülaktika (ennetamine) Mutageenide vältimine e. geneetiline keskkonnakaitse Sugulusabielude keelustamine Sünnieelne diagnostika – DNA analüüs GMO – geneetiliselt muundatud organism Geenide muutmise võimalused 1. Mutatsioonide esilekutsumine mutageenidega Puudused: a).... b)... c)... d)... Kellel kasutatakse? ................................. Miks? a)... b)... c)... 2. Geenide siirdamine – tehnogeneetika e. geenitehnoloogia 1. Kuidas toimub?.............................................. 2. Kuidas nimetatakse selliseid organisme? ..................................... 3. Millist kasu saadakse? a) transgeensetest mikroorganismidest. ....
muutuda, muteeruda. Mutabiilsusest tulenevad esmased geneetilised muutused biosüsteemides, millest tuleneb igasugune pärilik mitmekesisus ja evolutsiooni võimalus. Mutabiilsuse põhjuseks on geneetiliste elementide replikatsiooni, rekombinatsiooni ja lahknemise vead. Eri organismide ja sama genoomi eri osade mutabiilsus on tihti erinev. Mutageen on mistahes füüsikaline või keemiline tegur, mis suurendab mutatsioonide sagedust üle spontaanse mutabiilsuse taseme. Mutageenidega mõjustamisel saadud mutatsioone nim. indutseeritud mutatsioonideks, vastandatuna normaaltingimustes tekkivatele spontaansetele mutatsioonidele. Mutageenid võivad tõsta mutatsioonisagedust kuni sadu ja tuhandeid kordi. Tuntumad mutageenid on radioaktiivne, röntgen- ja UV-kiirgus, lämmastikaluste analoogid ja alküleerivad ühendid, mis võivad indutseerida nii geen- kui ka kromosoommutatsioone. Indutseeritud genoommutatsioonide põhjuseks on sageli käävimürgid, nt. kolhitsiin.
15. Geenmutatsioon- muutused DNA tasandil, mis tavaliselt haarab vaid ühte nukleotiidipaari. Nukleotiidipaar võib: ära kaduda, ümber paikneda, asenduda, kahekordistuda. Võimalikud jaotused: -Avaldumise alusel fenotüübis-tunnusena või varjatud kujul. -Pärilikkuse alusel-päranduvad või mittepäranduvad. (keharakud ainult veg. paljunemisel) -Tekkeviisi alusel-esilekutsutud(mutageenidega) või iseeneslikud(DNA jagunemisvead) -Kasulikkus/kahjulikkus- surmavad 10%; neutraalsed 10%; veidi kahjulikud 80%; kasulikud alla 1%. -Olemuse alusel- nukleotiidide arv muutub või arv ei muutu(sel juhul muutub paigutus) -Kujunemise paigutus aja alusel- päritud või uustekkelised -Ulatuse(mõju) alusel- muutus mõjutab ühte tunnust või korraga mitut tunnust (sündroom).
Eesti Vabariigi vastav määrus on Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 9 lõige 4). Vastavas direktiivis on määratud ära ka see, et tööandja peab tagama kõigile töötajatele, ka neile, kelle igapäeva töö juurde raskuste teisaldamine ei kuulu, vastava asjakohase juhendamise. 1.2.06 Direktiivi eesmärk on määrata ära tervishoiu ja ohutuse nõuded kokkupuutel kantserogeenide või mutageenidega töö juures. Tööandja ülesanne on vähendada keemiliste ainete kasutamist miinimumini või asendada need ohutumate ainetega. Kõik ruumid, kus vastavate kemikaalidega töötatakse peavad olema ventileeritud. Tööandja peab võimaldama kõikvõimalikud hügieeninõuded, sealhulgas tööpinna regulaarse puhastamise. Kemikaalidega kokkupuutuatele töötajatele peab võimaldama ka vastava riietuse. Vastav Eesti õigusakt on
eraldamisel tuleb arvestada et üleseisnud puistute ja puude käbid nii männil kui kuusel enamasti tunduvalt väiksem. Puud millelt seemned varutakse peaksid olema kiirekasvulised, sirgetüvelised, kitsavõrega jne. Metsaselektsioon On teaduslikult põhjendatud tegevus, mis on suunatud puude pärilike omaduste parandamisele ja seeläbi metsade kvaliteedi tõstmisele ning nende tootlikuse suurendamisele. Peamised kasutatavad meetodid metsaelektsioonis on valik, ristamine ja mutageenidega mõjutamine. Neist olulisem ja enam kasutatav on valik, seda nii individuaalse , kui massilise valikuna. Metsaelektsiooni eesmärgid Metsaselektsiooni eesmärkideks on puistute kasvukiiruse ja tootlikuse tüstmine- puude kasvukiirus ja poolikus on olulisemaid olisemaid omadusi mida selektsiooni käigus püütakse suurendada. Puistute ja puidu kvaliteedi tõstmine, puistute haiguskindluse suurendamine ning puistute vastupanuvõime suurendamine ebasoodsate keskonnategurite suhtes. Plusspuud
N: suhkruhaiguse puhul insuliin. · Dieetravi loobutakse toiduainest mida organism ei suuda omastada. · Kirurgiline ravi korrigeeritakse pärilikke väärarenguid. · Eriõpetus vaimupuude puhul · Geeniteraapia tuleviku lootus! Vigane geen asendatakse normaalsega. Kuidas haigusi vältida? · mutageenide vältimine · hoidumine sugulusabieludest · sünnieelne diagnostika MUUDETUD PÄRILIKKUSEGA ORGANISMID. GMO -d 1. Pärilikkuse mõjutamine mutageenidega. · UV kiirguse jt abil muudetakse DNA koostist. Vt töölehte. 2. Tehnogeneetika organismide pärilikkuse muutmine geenide siirdamise teel või mõnede geenide toimimise peatamise teel. · Insuliini tootmine bakterite abil. · Transgeensed taimed ja loomad neisse on viidud teiste organismide geene. Geneetiliselt muundatud toiduainete (GMO) kasutamise poolt ja vastuväited: + Pole taimekaitse mürke Odavamad? Tervislikumad? Toitvamad Säilivad kauem
haiguskindlad jne. Metsaselektsioon on teaduslikult põhjendatud tegevus, mis on suunatud puude pärilike omaduste parandamisele ja seeläbi metsade kvaliteedi tõstmisele ning nende tootlikkuse suurendamisele. Seega on metsaselektsioon erinevate abinõude kogum, mida rakendatakse, et saada senisest paremate omadustega metsapõlvkond. Peamised kasutatavad meetodid metsaselektsioonis on valik, ristamine ja mutageenidega mõjutamine. Neist olulisem ja enam kasutatav on valik. Metsaselektsiooni eesmärgid: a) Puistute kasvukiiruse ja tootlikkuse tõstmine. b) Puistute ja puidu kvaliteedi tõstmine. c) Puistute haiguskindluse suurendamine. d) Puistute vastupanu suurendamine ebasoodsate keskkonnategurite suhtes. Plusspuud kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nõuetele. Plusspuudelt varutud pookeoksi kasutatakse vegetatiivsete seemlate rajamiseks. Nõuded plusspuule:
▪ kõrge tootlikkusega, ▪ viljaka kasvukohatüübiga, ▪ keskealine või valmiv puistu. Puud, millelt seeme varutakse peaksid olema: - kiirekasvulised - sirgetüvelised - kitsa võraga - hästi laasunud - haiguskindlad jne. Metsaselektsioon - puude pärilike omaduste parandamisele - metsade kvaliteedi tõstmine ning nende tootlikkuse suurendamine. Peamised meetodid metsaselektsioonis on valik (enam kasutatav), ristamine ja mutageenidega mõjutamine. Metsaselektsiooni eesmärkideks: a) Puistu tootlikkuse suurendamine. b) Puistu ja puidu kvaliteedi tõstmine. c) Puistu haiguskindluse suurendamine. d) Puistu vastupanuvõime suurendamine. Metsaselektsiooni seisukohalt puistud ja puud 3 kategoorias: ▪ plusspuud /puistud ▪ normaalpuud /puistud ▪ miinuspuud /puistud Plusspuud - kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nõuetele. Nõuded plusspuule:
Geenmutatsioonide jaotus olemuse alusel: Dominantsed geenmutatsioonid, mis avalduvad alati ning retsessiivsed, mis avalduvad teatud juhtudel. Somaatilised (keharakkudes) ja generatiivsed (sugurakkudes) Pärilikud ja mittepärilikud. Kasulikud (1%) ja kahjulikud (90%) Autosoomsed ja suguliitelised (x või y kromosoomis) Kromosoommutatsioonid Muutused kromosoomide struktuuris. Neid teke on tavaliselt seotud füüsikaliste energiaküllaste mutageenidega. Jaotus: Muutub materjali hulk Lõigu kadu ja lagunemine tagajärjeks geenide kadu Kordistumine tagajärjeks geneetilise materjali lisandumine (häirub mitoos ja meioos) Rõngaskromosoomi teke sealt ei saa infot kätte Muutub materjali paigutus Lõik eraldub, pöördub 180 kraadi ja paigutub tagasi muutub geenide järjekord Lõik liigub teisele kromosoomile 2-kromatiidiline kromosoom lahkneb valel tasandil Genoommutatsioonid Muutused kromosoomide arvus
REK: (alati küsimus eksamil olnud) 1) mutatsiooni olemuse äratundmine on antud joonised: geen, kromosoom ja genoommutatsioonde kohta. 2) peab kirjeldama nähtust 3) peab nimetama mutatsioonide tüübid. Olid antud kromosoommutatsioonid kirjelda mis muutustega on tegemist. 4) prognoosküsimus: kirjelda ühte positiivset ja ühte negatiivset tagajärge kui maailmast kaoksid õik mutatsioonid. 5) mis on mutageen, milliste mutageenidega (vähemalt 2) puutud sina potentsiaalselt kokku. 6) kes on mutandid, kuidas nad tavalisest isendist erinevad. 7) võrdlusküsimused: mutatiivse ja modifikatsioonilise muutlikuse võrdlus. 8) situatsiooniküsimus. Raseduse viimasel kolmandikul tekib naisel pruun pigmendilaik nahale. Kas sündival lapsel on samas kohas laik või mitte, põhjenda. 9) miks on mutatsioonid evolutsiooniprotsessis olulised. Kombinatiivne muutlikkus. Homoloogiline kombinatiivne muutlikkus:
omadustega metsapõlvkond. Metsade järjepidevus oleks tagatud ka ilma selektsioonialase tegevuseta, kuid intensiivselt majandatavate metsade puhul, kus peamiseks eesmärgiks on maksimaalsel hulgal kvaliteetse puidu saamine, on selektsioonipõhimõtete rakendamine oluline tegevussuund, mis tagab metsade suurema majandusliku väärtuse. Peamised kasutatavad meetodid metsaselektsioonis on valik, ristamine ja mutageenidega mõjutamine. Neist olulisem ja enam kasutatav on valik, seda nii individuaalse (puud), kui massilise valikuna (puistud). Metsaselektsiooni eesmärgid. Rakendatavad selektsioonialased abinõud peaksid alati parandama metsa seisundit ja suurendama tema erinevaid väärtusi. Metsaselektsiooni peamisteks eesmärkideks on: a) Puistute kasvukiiruse ja tootlikkuse tõstmine. Puude kasvukiirus ja tootlikkus on üks
Tavaliselt on sellised reaktsiooninormides toimuvad muutused pöörduvad. Ta ei ole pärilikult kinnistunud. Erinevate tunnuste kohal on reaktsiooninorm erinev. Keskkond võib mõjutada fenotüüpi ka nii, et tagasipöördumine ei ole võimalik kuna vajalikud tunnused ei saa välja areneda (ntx väikelapse näljutamine). Indutseeritud kasutatase mutatsioonide sagedust tõstvaid tegureid, mida nimetatakse mutageenideks. Me ei saa mitte kunagi mitte kusagil esile kutsuda mutageenidega spetsiifilist mutatsiooni. Nad tõstavad ainult mutatsiooni sagedust. DNA reparatsioonisüsteem kontrollib replikatsiooni vigu ja DNA enda intaksust (eukarüoodidel). Charles Darwin (1809-1882) : Päriliku kohastumuslikud muutused tekivad juhuslike mutatsioonide tulemusena ja kinnistuvad tänu looduslikule valikule (1859, The Origin of Species). Vastupidi Lamarckile ei ole keskkonna mõju tunnuste kujunemisel määrav.
genoommutatsioonid muutub isendi terve karüotüüp kas siis mõne kromosoomi lisandumisega või kadumisega, võimalik on ka kromosoomide liitumine või mitmeks jagunemine Supermutageenid : mutageen mis 100% tõenäosusega tekitab mutatsioone. Näiteks teatud fosfor ja lämmastikühendid. 44.Esmase trans... töötlemine.-pre. mRNA protsessing. 46. Indutseeritud mutagenees,mutatsioonaretus Indutseeritud (suunatud) mutatsioonid tekivad mikroorganismide töötlusel spetsiaalsete mutageenidega (keemiliste ainetega, kiiritamisel jne.) 47 .Päriliku muutlikuse homoloogilised read ?? XXX anomaalia ei kutsu esile silmatorkavaid fenotüübilisi muutusi seetõttu, kuna 2 X kromosoomi 3-st on inaktiveeritud, jättes aktiivseks ainult ühe nii nagu ka normaalsetel XX naistel. , XXY indiviidid on fenotüübilt mehed, kuid omavad ka mõningaid naissoole iseloomulikke sekundaarseid sootunnuseid ja on enamasti steriilsed. X kromosoome võib ka rohkem olla. Vastavat sündroomi
võraga, haiged puud. Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt Peamised kasutatavad meetodid Puud, mis ei kuulu ei plusspuude ega miinuspuude hübriidhaaba (Populus tremula x Populus metsaselektsioonis on valik, ristamine ja kategooriasse on normaalpuud. tremuloides). Hetkel on Eestis taolisi, endisele mutageenidega mõjutamine. Neist olulisem ja 2 vegetatiivne seemla vegetatiivse seemla all põllumaale rajatud lühikese raieringiga enam kasutatav on valik, seda nii mõistetakse metsanduses plusspuude majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 individuaalse (puud), kui massilise valikuna vegetatiivsetest järglastest rajatud ha
Riigieksami küsimused. Kysimus Th. Morgani objektide kohta. 3 Põhjust, miks äädikakärbes on hea uurimisobjekt. Geenivahetus läbi loodusliku valiku. 54 Muutlikkus pärilik (mutatiivne ja kombinatiivne, mis jaguneb veel homoloogiline kombinatiivne ja mittehomoloogiline) ja mittepärilik e modifiktsiooniline. Mutatiivse alla lähevad kolm tasandit: 1. geen- 2. kromosoom- 3. genoom- Koolis hakkab muutlikkuse osa mutageenidega. Mutageenid mõjurid, mis suuremal või vähemal määral tekitavad mutatsioone. Mutageenid on kvalitatiivse toimega (ka väike kogus võib mutatsiooni põhjustada), teratogeenidel on lävimõju (alates mingist kogusest põhjustab mutatsioone). Jaotus: bioloogilised; keemilised ja füüsikalised. Bioloogilised: viirusd, juhuslikud vead DNA replikatsioonil (mida kontrollsüsteem ei tuvasta), alkaloidid (mutageensuse oht on ka väga levinud alkaloidil nt nikotiin), kofeiin ei ole mutageenne,
annaabi.ee 
