Leib on toidu ema
karilooma haigust. Tähtis olnud silmas pidada, et leivad voolimise järjekorras ahju saanud, siis
võinud loota, et peretytred ka õiges vanusejärjekorras mehele said.
Enne leiva ahju panemist tehtud ristimärk. Rist aitas kaasa leiva kerkimisele ja kaitses
lõhkimineku eest. Kuigi võrdsete harudega rist on igipõline kaitse- ja õnnemärk, ei mõeldud
uuemal ajal alati enam selle tähendusele: "tehakse nii nagu vanaemad tegid". Mõnel pool
musutati leibasid ka ahjupanemisel: leiba ahju pannes tehti mokkadega musutamise häält, siis
pidanud leivad hästi kerkima. Kui leivad ahju pandud, hakati mõtlema, et need kenasti kerkiks.
Lapsi tõsteti ahjusuu ees yles, anti neile musu ja öeldi "Tõuse, tõuse kakuke, kasva kasva,
lapsuke!"
Kui leivad ahjus, ei tohi keerata selga ahjuukse poole leivad võivad jääda taignased.
Ahjusuu ees midagi ebaviisakat teha (peeretamine, halvad sõnad) ei tohi: leivad lähevad ahjus