F<=Fn*/r, kus r on silindri raadius. Alates Pst algab proovikeha peaaegu konstantsel pindel kiiresti pikenema ehk ilmneb keha voolamine. Et keha täiesti vabalt veereda saaks, ei tohi selle ees olla mingisuguseid tõrkeid (nt Kui pärast voolamist (nt punktis S koormust vähendada, siis kirjeldab seost pinge ja mustuskehad). Ideaalsel juhul on veereva keha ja pinna kokkupuude ainult punkt (või deformatsiooni vahel algpiirkonnaga CP paralleelnr sirge ST, kuid punktile S vastavast sirge), et minimaliseerida kehade vahel tekkivat takistust. Veerev keha ega pind, millel kogudeformatsioonist kaod elastne osa, kuid on tekkinud plstne ehk jääkdeformatsioon. see veereb ei tohi deformeeruda, kuna see takistab liikuvat keha
Materjalide def tõttu ei teki kehade vahel mitte joon kontakt, vaid kitsa ristküliku kujuline kontaktpind. Kehade pind peab olema sile; keha peab olema tugev, et ei tekiks def; Ideaalsel juhul on kehade kokkupuutepinnaks ainult punkt (või sirge). Veerdehõõrde takistusmoment M hmax <= δFn, kus δ on veerehõõrdetegur. Keha on tasakaalus, kui F<=F n*δ/r, kus r on silindri raadius. Et keha täiesti vabalt veereda saaks, ei tohi selle ees olla mingisuguseid tõrkeid (nt mustuskehad). Ideaalsel juhul on veereva keha ja pinna kokkupuude ainult punkt (või sirge), et minimaliseerida kehade vahel tekkivat takistust. Veerev keha ega pind, millel see veereb ei tohi deformeeruda, kuna see takistab liikuvat keha. Veerdehõõrde takistusmoment Mhmax <= δFn, kus δ on veerehõõrdetegur. Keha on tasakaalus, kui F<=Fn*δ/r, kus r on silindri raadius. 17. Hõõrdejõud liugehõõrdumisel. Liugehõõre tekib eri kiirustega kehade kontakteerumisel