Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
rahva hulki, nagu defensiivne rahvuslik ideoloogia C. R. Jakobsoni ajal. Või nagu
marksistlik ideoloogia on haaranud tööliskonda linnades. Kas saab aga
väikerahvast kanda muu ideoloogia kui just laiemaid kihte innustav ideoloogia!
Ideoloogia aluseid lähemalt vaadeldes märgime esiteks väikerahva hüvesid ja
pahesid. Suurrahvaste haiguste suhtes — militarismi, imperialismi, messianismi
—, mis neid tõukavad vägivallale teiste vastu (vallutamised, asumaad, vähe-
musrahvuste tagakiusamine), kõigi nende järeldustega, — oleme meie
immuunsed. See-eest on aga meie rahvuslik kandepind igas mõttes liiga kitsas.
See sunnibki meid eriti arvestama rahva sotsiaalset struktuuri, ning need
ülesanded rahvusliku kultuuri ja ideoloogia alal, mis suurrahvastel on jäänud
teatud kitsamate eliit-kihtide (nagu aadel) kanda, veeretama laiematele
„madalamatele“ sotsiaalkihtidele. Teiste sõnadega — see määrab meid