Tänu sellele, et Aarne hakkas Maiaga õhtuti väljas käima, ei viitsinud poiss enam üldse õppida. Ta sai koolis vaid kahtesi. Ta suhted klassijuhataga ja tädiga halvenesid. Tädi Ida oli umbes kuuekümne aastana vanaproua, kes oli vanakooli naine ning tal pidi kõik asjad korra järgi käima. Tema arusaam armastusse oli, et kui ühe korra naise võtad, siis temaga pead abielluma ja lapsed saama. Seepärast Idale ei meeldinudki et Aarnde tüdrukuga musitas ja kokku sai. Lõpuks läksid tädi ja poisi suhted nii halvaks, et tädi ei andnud talle enam süüa ja jutu lõpuks viskas tädi ta kodust välja. Loo lõpuks Aarne ja Maia siiski kokku ei jäänud, kuna Aarnel olid tunded oma klassiõe Ida vastu. Maia läks kunstikooli nagu Aarne oli soovinud ja sellest ajast kui nad lahku läksid, hakkas ka Aarnel koolis hästi minema Mulle meeldis see raamat, kuna sellest loost sai teada kuidas elati Nõukogude ajal. Soovitan seda ka teistele lugeda.
ärkas, noormees, kes oi poeediks osutunud lahkus, Laura jäid temale mõtlema ja talle tundus mees tuttav - Theo päriskodu oli Tallinnast u 20km kaugusel, kuid ometi elas ta linnas üürikates, kujutles et elab teisel planeedil, sest väljas oli pime, enne Mustamäe korterit oli Theo peatunud siin-seal, läks sõber Olegi juurde, palju külalisi, võtsid vedurijuhiga viina (kortsi klient), vahepeal musitas ühe naisega, siis jõi jälle viina ja lahkus vedurijuhiga, vedurijuht halas oma elu üle, Theo viskas mees üle ja ta läks minema - Peeter ei teadnud kuidas telefon töötab, keerutas ketast valides numbreid ja helistas suvalistele inimestele, sattus kõnesse ühe naisega, esitas talle mõistatuse, naine vastust ei teadnud ja nad lõpetasid kõne, Peeter helistas uuele inimesele, nüüd sattus telefoni
annaabi.ee 
