Kuivendus
mehhaniseeritud hooldamist.
Eestis on kasutusel olnud mitmed suudme konstruktsioonid. Kollektori suue koosneb
suudmetorust, suudmeotsakust ja suudmerennist.
Suudmetorudena kasutati varem peamiselt asbesttsementtorusid, tänapäeval plasttoru.
Suudmeotsak tehakse betoonist monoliitsena või monteeritavatest raudbetoondetailidest.
Väikestele süsteemide korral kasutati ka virna laotud mättaid. Varem tehti mätasotsakut vaid
üksikdreenidele. Äravoolurenn tehakse murtavatest plaatidest, pikuti pooleks saetud asbo-
torust või viimastel aastatel ka kahest raudbetoonist kolmnurksest külje- ja nelinurksest
põhjaplaadist.
Nii otsak kui ka äravoolurenn peavad takistama suudmetoru ümbruse uhtumist ja
taimestikuga kinnikasvamist.
Suudmete ehitusel peab suudmerenni alumine ots olema toestatud, et see ei vajuks ega
libiseks. Suuet ei tohi ehitada puistepinnasele (oht tekib, kui suue ehitatakse hiljem kui
annaabi.ee 
