· 2000-2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest · Arvatakse, et algkeel oli sarnane soome keelega · Eesti keele arengus saab eristada kolme perioodi: 1) vanaeesti keel- kuni aastani 1200 2) murrangueesti keel- 1200 kuni 1700 3) uuseesti keel- 1700 kuni tänapäev Vanaeesti keel · Ei ole säilinud kirjalikke allikaid · Üks varasemaid erinevusi ja muutusi, mis eristab eesti keelt kõigist teistest läänemeresoome keeltest on õ-häälik · Tekkisid murretevahelised erinevused · Eesti- ja Liivimaal kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti · Põhjaeesti ja lõunaeesti häälikujärjendid olid erinevalt arenenud Ülesanne: Tõlgi lõunaeesti keelest põhjaeesti keelde. 1) parts 4) upin 2) kuremari 5) pang 3) väits 6) kaiv Murrangueesti keel · Algas 13. saj. kui sakslased ja taanlased olid Eesti vallutanud · Kestis 18. sajandini
algkeelega enim? Eesti keel arenes välja läänemeresoome algkeelest Kõige rohkem sarnaneb sellega soome keel. 2)Nimeta eesti keele kolm arenguperioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Vanaeesti keel (kuni aastani 1200) Pole säilinud kirjalikke allikaid ning seetõttu saab selles toimunud muutustest aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil. Üks varaseimaid muutusi oli õ-hääliku tekkimine Suurenesid murretevahelised erinevused Eesti- ja Liivimaa aladel ning sp kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti. Murrangueesti keel (1200-1700) Sellel perioodil toimunud keelemuutuste tulemusel kujunes välja tänapäeva eesti keele põhijooned Eesti keel eristus teistest läänemeresoome keeltest Keelemuutuste kohta kirjalikud allikad! Toimusid häälikumuutused: lõpukadu ja sisekadu, mille tulemusena suured muutused grammatikas
läänemeresoome keeltest murrangueesti keeles toimus palju keelemuutusi, lõpuks juba praegusega sarnane uuseesti keeles taas vähe muutusi Vanaeesti keel o pole säilinud kirjalikke allikaid o muutusi näitab võrdlev-ajalooline meetod o õ nii eesti kui liivi keeles – pidi tekkima enne keelte eraldumist o I saj-l kujunesid murretevahelised erinevused: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti o häälikujärjendite erinev areng (kt – ht, tt; pts – ps, ts) kõhtu lapsi (põhjaeesti) kõktu laptsi kõttu latsi (lõunaeesti) Algkeelest kujuneb uus keel siis, kui kujunevad uuendused, mis eristavad kujunevat keelt teistest, murdelised erinevused kahanevad Vanaeesti keele perioodil selliseid muutusi peaaegu ei
annaabi.ee 
