Eesti keele lugu kokkuvõtlik
eestlasi seda ka kasutama.
Vana kirjaviis erineb uuest põhiliselt häälikupikkuse märkimises, uues tähistatakse lühikest
täishäälikut ühe tähega ja pikka kahe tähega, vanas märgiti nii pikka kui lühikest ühe tähega,
arusaamiseks kasutati kaashäälikuid. Uus kirjaviis on kasutusel praegugi.
Ühtse Eesti kirjakeele väljakujunemine oli vajalik, sest puudus ühtne kirjakeel, eesti
kirjakeel on olnud väga murreterohke, jaotatakse kolmeks põhimurdeks(põhja-,lõunaeesti
ning kirderanniku). Ühtse kirjakeele kujunemisele aitas kaasa piibli tõlkimine ja ilmumine.
Piibli tõlkimine võttis aega üle 100 aasta ja oli tähtis eelkõige sisu poolest- pani aluse
laialdase sõnavara loomisele, sisaldab kõige erinevamaid tekste, mida kirjakeel on suutnud
edasi anda. Eestikeelse piibli käsikiri ilmus 1736 ja valmis piiblit ilmus 1739 trükiarvuga
6015 ja selle tõlkimisel oli suur panus A.T.Hellel.