TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK
Tõnisson ja kunstnik K. Raud), 1913. aastal Estonia teatri avamine (teatrihoone ehitati rahva
annetuste najal), 1910. aastal toimus laulupidu Tallinnas. Osavõtjaid oli 10 000, mis ületas
eelmise peo kahekordselt. Mitmeid kohti dekoreeriti rahvusvärvidega ja mitteametliku hümni
ajal seisti püsti.
Niisamuti, kui ajakirjandus, nii etendas ka ilukirjandus otsustavat osa Eesti rahva arengus
"maarahvast" Euroopa kultuurirahvaks.
Eesti kirjanduse suurkujuks oli neil murranguaastatel Eduard Vilde. Esimeseks tähtsamaks
tööks oli romaan "Külmale maale". See on Eesti rahva elu-olu kirjeldus realistlikul viisil ja
samal ajal terav kriitika. Sama ühiskonnakriitiline romaan on "Raudsed käed". Ajaloolised
romaanid on "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet".
Kõige traagilisemaks teoseks on "Mäeküla piimamees".
Teiseks realistlikuks kirjanikuks kujunes Ernst Peterson-Särgava. Tema esimene ja paremini
annaabi.ee 
