Noor olla pole sugugi kerge.
sellega seoses eluisu. Õpetajatega halvad läbisaamised, ntks kui ei käi koolis, põhjuseta
puudumised, vastuhakkamised.. kõik see võib kasvada ülepea. Suhtlemine enda
silmarõõmuga, kuidas talle meeldida, mida teha, kuidas olla, hirm ,et äkki ma ei meeldigi talle
kui ma seda või toda ei tee.. Kõik tekitavad noorte pähe erinevaid mõtteid,muresid ja teevad
elu neile raskeks. Samas võib öelda, et me ise tekitame endale neid muresid ja ei oska noorust
nautida. Mureteseme liigselt iga väiksema asja peale ja paanitseme hullupööra, kui midagi
natuke nihu kisub, kuid eksimine on ju inimlik ja vigadest õpitakse, või mis ?