Sipelgad
pere toiduvajadused suurenevad, siis ka pikendatakse mööda puujuuri.
Lehetäikolooniaid kaitstakse röövputukate lepatriinude, kiilassilmade jt.
eest. Looduse poolt pakutavast toidust ei piisa meie puistutes elavatele
metsakuklastele, eriti siis, kui sipelgate arvukus on väga suur nende
biomass võib tõusta 300 kg/ha. Seetõttu on meie regiooni sipelgad
leidnud sobivaima väljapääsu, "kodustades" lehetäisid, neid kasides ja
vaenlaste eest kaitstes. Mõned murelaseliigid ehitavad rohttaimedele
lehetäide kaitseks näärmenõrega kokkukleebitud mulla- ja
taimeosakestest "lautasid". Võrreldes seenepõllundust viljelevate
troopiliste aedniksipelgatega, peavad metsakuklased mõtlema ka toidu
säilitamisele. Sügistalvine periood elatakse üle sipelgatesse kogunenud
suhkrute arvel, sest meie kliimas pole võimalik lisatoitu hankida
väljastpoolt pesa. Varakevadel on toiduvarud eriti olulised, kuna siis tuleb
annaabi.ee 
