1. Soomusrong Eestis
taandus, organiseeriti kiirkorras veel soomusrong nr.3. Selle ülemaks määrati Paul Georg
Laamann. Kuna Parts määrati soomusrongide üldjuhiks, asus soomusrongi nr. 2 juhtima
staabikapten Karl Paulus.
Eestlaste Vabadussõja üheks silmapaistvaks omapäraks oli algatusvõime. Kui Saksa ja
Vene soomusrongid olid liikuvad kahuriplatvormid, siis eestlased rakendasid oma ronge kui
raudteel liikuvaid rünnaküksusi. Pea igas otsustavas lahingus osalesid soomusrongid, alates
murdelahingutest Kehrast Narva suunas ning lõpetades Riia vabastamisega. Soomusrongi
kasutamise idee tekkis juhuse läbi. Tallinna ohvitseride reservi määratud ohvitserid käisid
koos Kaitseliiduga linna tänavatel patrullimas. Ühe sellise patrullkäigu ajal avastas patrull
Kopli jaamas mõned vagunid, mille kahekordsed seinad olid täidetud liivaga ja mille külgedel
olid laskeavad. Kahel vagunil olid peale monteeritud 3-tollised suurtükid ja need olid
teraskilpidega soomustatud
annaabi.ee 
