Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
paista. Nii mõistetud rahvuskultuur ei pääse jällegi mitte mööda maast, — see
ongi see avar alus, mille kõrget taset taotlegugi haridus- ja kultuurpolitika. Tõelist,
elulist haridust ja rahvuslikku kultuuri maale, kultuuri kandepind avaramaks!
*
Lõpetades need katkendlikud pooltoored mõttevisandid, möönan, et esitatu on
veel kaugel, võib-olla vägagi kaugel selle tõe fikseerimisest, mis on tulemas
üleelatava murdeaja järel; samuti ka, et esitatus leidub vast liialdatud üldistamisi,
teenimatuid teravusi ja kindlasti küllalt väiteid, mis pole ammugi uued. Kuid
ühtlasi olen veendunud, et senine enam ei kõlba, et vajame hädasti selget,
sisukat rahvuslikku ideoloogiat ja senisest märksa tihedamat sidet maaga. On
paratamatu meie senises inertses mõttekäigus ümberorienteerumine, elu sunnib
selle pääle. See ei ole kerge, — harjunud mõttetrafaretist kõrvale a s t u m i ne,