summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Lihtreaktsiooni järk võib olla 0, 1, 2 või 3 murdarvuline või negatiivne järk näitab, et reaktsioon kulgeb keerukama mehhanismiga Kontsentratsiooni astmenäitaja määrab reaktsiooni järgu antud aine suhtes. Lihtsate reaktsioonide korral on kontsentratsiooni astmenäitajad (b, d reagentide) positiivsed täisarvud. Murdarvuliste ja negatiivsete astmenäitajate esinemine reaktsiooni kiiruse võrrandis annab tunnistust reaktsiooni keerukast mehhanismist. Kolmandast järgust kõrgema järguga reaktsiooni ei esine. Võib esineda olukordi, kus ühe või mitme reageeriva aine kontsentratsioon reaktsiooni aajal praktiliselt ei muutu. Püsiv kontsentratsioon viiakse kiiruskonstandi väärtusesse ja tulemuseks on reaktsiooni näilise järgu vähenemine. Niisugused
järk Kiirus = kC või kCaCb a 2 2. järk Kiirus = kCa3 või kCa2Cb või kCaCbCc 3. järk kus Ca, Cb ja Cc on reagentide A,B ja C kontsentratsioonid ja k on kiiruskonstant. Reaktsiooni järk on siin määratletud kui eksponentide summa kiirusvõrrandi kontsentratsiooniliikmes. Üldjuhul võib kiirusvõrrand olla keerulisem algebraline avaldis murdarvuliste eksponentidega. Nulljärku reaktsiooni kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonist. Esimest järku reaktsiooni jaoks –dC/dt = kC ja siit tuleneb ln C/C = – kt ja edasi reaktsiooni poolestusaeg kui aeg, mille vältel reageerib pool reaktsiooni algmomendil olemasolevast ainehulgast: t 1/2 = 0,693/k, [s], k [s-1]. Reaktsiooni kulgemiseks on vajalik, et reagentide molekulid põrkumisel omaksid vajalikku nn. aktivatsioonienergiat (ja sobivat orientatsiooni)
annaabi.ee 
