Keskaeg-uusaeg
juunil
1789 Rahvuskoguks ning 9.juulil Asutavaks koguks. Sooviti luua uus kord.
Kui saadi teada, et kuningas on vallandanud Neckeri, toimus rahva seas suur vastuseis.
13. Juuli algas Pariisis suur ülestõus, kodanike relvastatud organisatsioonina loodi
rahvuskaart. 14. Juuli vallutati kuningavõimu viimane tugipunkt Bastille vangla. Kuningas
jäi võimule, kuid tema ametnikud tagandati. Need asendati rahva poolt valitud kohalike
haldusorganite munitsipaliteetidega. Üks tähtsamaid oli Pariisi kommuun, mis osales
ka üldpoliitiliste küsimuste lahendamisel.
Asutav kogu kaotas 11.august feodaalide eesõigused. Võeti vastu kirikumaade
võõrandamise seadus. 26.august 1789 võttis Asutav kogu vastu
Munitsipaalne revolutsioon peale seda tagandati kõik kuninga ametnikud ja hukati,
linnadesse pandi ametisse linna poolt valitud linnapead ja muud valitud esindajad.
Seadusandlik organ kannab nime asutav kogu-koostab põhiseaduse ja rajab uue
riigikorra