Keskaegne riietus.
Aga sellega kaasnes ka probleem, vaimulikud hakkasid torisema, et kui
mees kummardab, siis on pee paljas. Vaba mehe tundis selle järgi ära kui tal
olud vähemalt õlgadeni juuksed. Aristokraadid ning rikkad kaupmehed said
särgi peale tõmmata peenest kangast, värvikirevad pealisrüüd. Mida eredam oli
rõivaste värv, mida peenem materjal ning mida pikem kuub, seda rikkama
inimesega oli tegemist. Vaimulikud riietusid maaniulatuvatesse rüüdesse, mille
värvus - must või valge - olenes mungaordust, kuhu kuuluti.
9. Jalanõud.
Piirangud olid samuti menukal keskaegsel terava ja pika ninaga jalavarjul,
poulaine'il. Kinganina pikkus saavutas ajapikku hiiglaslikud mõõtmed, ulatudes
kuni 45 sentimeetrini. Inglismaal kehtestatud seadus määras kindlaks igale
ühiskonnaklassile lubatud kinganina pikkuse - lihtkodanikel oli selleks 15 cm,
härrasmeestel 37,5 cm ja aadlikel isegi kuni 60 cm. Kirik suhtus sellesse
moehullusesse pahameelega ja kuulutas poulaine'id pahelisteks
annaabi.ee 
