Eesti mehed saksa armees
edasiõppimise eelduseks -- osalemine kommunismivastases võitluses.
PILT: pildil on kaks erinevat tolle aja Saksa mundrit, mida kandsid Eesti mehed.
Esimesel pildil on näha kahte rahvuslikku sümbolit, mis mundri juurde võisid
kuuluda: varrukal sinimustvalge kilp ning kraenurgal embleem, mille motiiv
pärines Vabadusristi (autasu Vabadussõjas võidelnutele) südamikust. Sellel on
soomustatud käsivars, mis hoiab mõõka ning E-täht. Teisel mundril on näha
samuti käevarrel kilpi, kuid rahvuliku embleemi asemel on kraenurgal olulisim SS-
i tunnusmärk, SS-i embleem. Sõja alguses sakslased reeglina rahvuslikke
tunnusmärke ei lubanud, kuid kuna sõja käigus vajasid nad järjest enam teistest
rahvustest sõdureid, siis nende motivatsiooni tõstmiseks lubati ka rahvuslikke
sümboleid ja väeosi.
Juba esimestest päevadest peale liitus Saksa relvajõududega tuhandeid metsades
annaabi.ee 
