· Vesi on enamike toiduainete lahustajaks, on abiks lahustunud ainete edasiliikumisel ja jaotamisel organismis. 2.Mineraalained · ... on organismis ligikaudu 5% keha üldkaalust. · Suurim tähtsus on sellistel elementidel nagu Ca, P , Fe, Na, Cl, I , S jt. · Mineraalsoolasid leidub kõigis toiduainetes. 2.1 Kaltsium (Ca) · Vajalik organismis luude ja hammaste ehituseks. · Ca leidub palju piimas ja piimasaadustes, munarebus, kalamajas, lillkapsas, aedubades, spinatis, salat. 2.2 Fosfor (P) · Vajalik luude ehituseks; · Kuulub aju- ja närvikudede ning rakkude protoplasma koostisesse. · P leidub heeringas, seentes, kõrvitsas, lihas, maksas, aedubades, kaeratandudes, hirsis, rukkijahus jm. 2.3 Raud(Fe) · Vajalik vere hemoglobiini ehituseks NB! Fe vähesus põhjustab verevaevusi. · Fe leidub lihas, munades, piimas, maasikates, õuntes, spinatis, tatratangudes jm. 2
toimega rasvlahustuvad ühendid. Laialdaselt kautuses ka kosmeetikas, kuna võitleb vabade radikaalide vastu ja seega enneaegse vananemise vastane. Kust saame Evitamiini ? E-vitamiini allikateks on rafineerimata taimeõlid (nisuiduõli) ning kõik terved toored seemned, pähklid, sojaoad, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Loomsed toiduained on E-vitamiini sisalduselt suhteliselt vaesed, vähesel määral leidub seda maksas, munarebus ja seapekis. Enamus puu- ja juurvilju ei ole just kõige paremad E-vitamiini allikad. Miks on E-vitamiini on vaja: rakkude vananemise pidurdamiseks, kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime, kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga südamelihaste osas, veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks,
Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Muna on söödavat osa kaaluliselt 90%, koort 10% KANAMUNA KANAMUNA KATEGOORIAD XL – raskemad kui 73 g. L 63–73 g. M 53–63 g. S kergemad kui 53 g. Mõned suhtarvud: 1 muna – umbes 0,5 dl, 1 munavalge – umbes 2 sl, 1 rebu – umbes 1 sl. MUNA KASULIKKUS Munarebus on keskmiselt 49% vett, 32 % lipiide, 17% valke ja 2 % mineraalaineid (nt kaltsiumi, fosforit). Letsitiin on hädavajalik rakkude kppstises, normaalseks ainevahetuseks ning aitab vähendada vere kolesteroolisisaldust. Ühe keskmise suurusega kanamuna söömisel saame 60-80 kcal energiat. KANAMUNAD MUNADE KVALITEET Muna kvaliteet ei sõltu tema värvusest. Küll on tumedamad munad paksema koorega. Munakoore värvus oleneb hoopis kana
takistades meie organismil biotiini omastamist. Meie vitamiinivarudele muutub olukord ohtlikuks siis, kui toorest munavalget süüakse tihti väga suurtes kogustes. Paar-kolm munavalget ei tekita probleeme. Munakollane ehk rebu on kahvatu- kuni oranzhkollase värvusega. Rebus on keskmiselt 49% vett, 32% lipiide, 17% valke ja 2% mineraalaineid. Ka muna vitamiinid on põhiliselt koondunud rebusse. Rasvlahustuvatest vitamiinidest on munarebus vitamiinid A, D ja E ning vees lahustuvatest pantoteenhape ja biotiin. Mida vanem on muna, seda vedelam on munakollane ja seda kergemini see laiali valgub. munakollane Kogu muna kolesterool on koondunud rebusse. Sõltuvalt muna kaalust on rebus 250-300 mg kolesterooli. Siiski imendub sellest vaid 25-40%. Päevase toidukogusega peaks meie seedetrakti sattuma 300-400 mg kolesterooli. Järelikult üle kahe muna (munakollase!) päevas ei tasu süüa.
Taldrikule löödud ülivärske muna rebu on kumer ja kõrge ning munavalge seisab tiheda rõngana selle ümber. Veidi vanemad muna hõljuvad vees, 3 nädala vanune muna seisab vees püsti (just sellise muna maitse on parim), paari kuu vanune või soojas riknenud muna aga hulbib külili pinnal. Vanemad munad tuleks igaks juhuks alati kõigepealt eraldi tassi lüüa, et mitte kogu rooga ära rikkuda. Väike veretäpp munarebus või pruunid täpid munavalges on kergesti eemaldatavad iluvead, mis ei mõjuta muna kvaliteeti. Munakoore pruun ja munarebu tugevkollane värvus on samuti vaid silmailu, mis ei avalda mõju maitsele või toiteväärtusele. Iseasi on eridieediga saavutatud muutused koostises, nagu näiteks tervisemunade puhul. Muna ei sobi mikroahju. Toores muna plahvatab mikroahjus kuumutamisel oma siserõhu mõjul. Ka keedetud muna tasub üles soojendada kuumas vees, aga mitte kunagi mikroahjus,
Toores munavalge on suhteliselt raskesti seeditav, sest selles leiduvad ained pidurdavad seedeensüümide eritumist. Pärast keetmist- praadimist paraneb munavalge seeditavus tunduvalt. Munavalge on väga kalorivaene, sellepärast on eriti meelepärane see kaalujälgijatele. [10; 26.03.2008] 6 Munakollane ehk munarebu Munarebu arvele langeb muna kogukaalust 29-36%. Toores munarebus leidub keskmiselt 50% vett, 17% valku, 32% lipiide ja lisaks veel mineraalaineid ja vitamiine. Munarebus leiduvad peamiselt küllastumata rasvad, mis on meile väga olulised. Rebu sisaldab ka letsitiini, mida organism vajab rakkude ülesehitamiseks ja normaalseks ainevahetuseks. Rebu värvus varieerub kahvatukollasest oranzini. Värvus sõltub kanade söödast ja aastaajast. Suvel on munas palju karoteene, millest organism moodustab A-vitamiini ja rebu on seetõttu tumedam
tagab membraani vastupidavuse eritoimega lahustitele. Kui membraan oleks ainult hüdrofiilne siis veega kokkupuutes lahustuksime ära. Kui membraan oleks ainult hüdrofoobne siis lahstuksime ära kui õliga kokku puutuksime. b) kopsukoes kopsusompudes väldivad fosfolipiidid membraanide kokkukeerdumist. 8. elukuul, neid fosfolipiide, mis väldivad fosfolipiide kokkukleepumist kopsus on suht vähe, sellepärast väiksem võimalus ellu jääda. c) varuainetena letsitiin munarebus või sojaubade õlifaasis. d) fosfolipiidid toimivad emulgaatoritena emulgaator seob hüdrofiilse ja hüdrofoobse faasi ühtseks. Levinuim biosüsteemi emulgaator on letsitiin. Vedelemulsioonid piim, veri. Pooltahked emulsioonid lihased koos rasvarakkudega. Fosfolipiidide emulgaatorvõimel põhineb ka pesemine sabad seostuvad rasuga tekivad molekulaarsed ühendid loputusvesi võtab fosfolipiidid kaasa ja rasu ka.
reeglina kaitsefunktsiooni - tingivad loomanahkade, taimelehtede ja veelindude sulgede märgumatuse (hüdrofoobsuse). Toiduainetetööstuses kasutatakse vaha puuviljade pinna katmiseks nende säilivusaja pikendamseks,närimiskummi tootmisel, juustupinna katmisel,glaseerainena kohvi tootmisel jm. Fosfolipiidid glütseroolijäägiga seotud 2 rasvhappejääki, 3. jäägiga fosforhappe jäkk ja lisaks alkohol. Leidumine: kaseiinid piimas, ihtüliin kalamarjas, vitelliin, fosfovitiin munarebus. Fosfolipiidid on rakumembraanide olulised ehitusmaterjalid, moodustavad - 90% membraani lipiididest. Membraan on lipiididest ja valkudest koosnev vedel "mosaiik", kusjuures lipiidsed ja valgulised komponendid on pidevas liikumises. Toiduainetööstuses kasutatakse fosfoglütseriide emulgaatorite ja stabilisaaroritena. Enim leiab kasutamist letsitiin( nt kondiitritooted, pagaritooted jm). 18. Ensümoloogia põhimõisted. Temperatuuri ja keskonna pH mõju ensüümidele.
koostisse, mis kutsub närvikius esile aktsioonipotentsiaali. Ehkki A-vitamiini eriline osa avaldub silma fotoreaktsioonis, kulutab organism selleks kigest 0,1 % kehas oleva retinooli (ja tema derivaatide) kogusest, 90...95 % retinoolist on aga salvestunud maksa. Selline maksa suur vitamiini A sisaldavus ongi põhjuseks, et kalamaksast valmistatud, nii laialdaselt tuntud õlid on väga rikkad vitamiin A poolest. Samuti leidub A-vitamiini suhteliselt palju ka võis ja munarebus, spinatis ning salatis. Looduses esineb vitamiin A-d valmiskujul või provitamiinina. Provitamiini leidub näiteks kollastes kuni purpursetes pigmentides, nn. karotinoidides. Tähtsaim karotinoid on b-karotiin. Nimetuse sai see aine porgandi (Daucus carota) järgi, millest ta esmakordselt isoleeriti. Loomorganism on võimeline provitamiini ümber muutma vitamiin A-ks, ise ta seda valmistada ei suuda. Vitamiin A tõstab organismi vastupanuvõimet nakkustele, mis on tingitud
Olulisemad haigustunnused, mis on põhjustatud A-vitamiini (retinool, akseroftool) puudusest: nägemise halvenemine; noorloomadel kasvu peetus; sigimishäired; emasloomadel esinevad abordid, väärarenguga vigased, pimedad järglased; toodangu langus; nahaainevahetuse häired; häired närvisüsteemi talitluses, väsimus. A-vitamiini leidub ainult loomse päritoluga produktides – kalas, kalamaksas, kalamaksaõlis, piimas, koores, võis, munarebus, veres. Taimedes leidub A-vitamiini provitamiini – karotiini, millest loomad on võimelised sünteesima A-vitamiini. D-vitamiin (kaltsiferool) soodustab kaltsiumi ja fosfori ladestumist luudesse, seega luukoe mineraliseerumisprotsesse, soodustab kaltsiumi imendumist peensoolest, kui ka selle kättesaamist luukoest. D-vitamiini vaegusel haigestuvad noorloomad rahhiiti. Täiskasvanud loomadel esineb D- vitamiini vaeguse korral osteomalaatsiat ehk luude haprust.
veekogudesse, satuvad ka joogivette. Püsivad orgaanilised ained on põhiliselt aromaatsed ning kloorisisaldavad süsivesinikud. Kuna nad ei allu biolagundamisele, võib neid veest kõrvaldada ainult keemiliste ning füüsikaliste meetoditega. POP-id on raskelt lagunevad ja pikaajaliselt keskkonnas püsivad kemikaalid. POP-id lahustuvad rasvas ja õlides, on lipofiilsed ja bioakumuleeruvad organismide rasvkoes, maksas, ajus, rinnapiimas ja munarebus. POP'idele on iseloomulik biomagnifikatsioon: kontsentratsiooni kasv toiduahelas. Esialgu madala kontsentratsiooniga, POP-id muutuvad toitumisahela tipus toksiliseks ja inimestele ohtlikuks. POP-id sisalduvad kõigis keskkonnasfäärides: õhus, pinnases, vees ja põhjamudas ning ohustavad enim veeorganisme. POP-id pärinevad: - tootmisharude toodangust nagu elektroonika- ja tuleohutuse seadmed, elektri-isolatsioon, ehitusmaterjalide segud (softener);
biolagundatavad ning suunatuna heitvetega veekogudesse, satuvad ka joogivette. Püsivad orgaanilised ained on põhiliselt aromaatsed ning kloorisisaldavad süsivesinikud. Kuna nad ei allu biolagundamisele, võib neid veest kõrvaldada ainult keemiliste ning füüsikaliste meetoditega. POP-id on raskelt lagunevad ja pikaajaliselt keskkonnas püsivad kemikaalid. POP-id lahustuvad rasvas ja õlides, on lipofiilsed ja bioakumuleeruvad organismide rasvkoes, maksas, ajus, rinnapiimas ja munarebus. POP'idele on iseloomulik biomagnifikatsioon: kontsentratsiooni kasv toiduahelas. Esialgu madala kontsentratsiooniga, POP-id muutuvad toitumisahela tipus toksiliseks ja inimestele ohtlikuks. POP-id sisalduvad kõigis keskkonnasfäärides: õhus, pinnases, vees ja põhjamudas ning ohustavad enim veeorganisme. POP-id pärinevad: - tootmisharude toodangust nagu elektroonika- ja tuleohutuse seadmed, elektri-isolatsioon, ehitusmaterjalide segud (softener); - keemia-, tselluloosi- ja
Nende puudus põhjustab suurt kahju loomakasvatusele: * organismi vastupanuvõime haigustele väheneb, * noorloomadel pidurdub kasv ja areng, * suguloomadel sugulised funktsioonid halvenevad, * produktiivloomadel väheneb toodang. A-vitamiini (retinool, akseroftool) toime loomorganismis on väga lai ja mitmekesine ja paljuski veel ebaselge. A-vitamiini leidub ainult loomse päritoluga produktides kalas, kalamaksas, kalamaksaõlis, piimas, koores, võis, munarebus, veres ja sellest valmistatud produktides. Taimedes leidub A-vitamiini provitamiini karotiini, millest loomad on võimelised sünteesima A-vitamiini. D-vitamiin (kaltsiferool) soodustab kaltsiumi ja fosfori ladestumist luudesse, seega luukoe mineraliseerumisprotsesse, samuti kaltsiumi imendumist peensoolest, kui ka selle kättesaamist luukoest. D-vitamiini vaegusel haigestuvad noorloomad rahhiiti.
Väävel võtab aktiivselt osa mitmetest organismis kulgevatest protsessidest, kuulub tähtsate aminohapete nagu metioniini ja tsüstiini ning B2-vitamiini ja insuliini koostisse. Makroelementidest on ratsionaalse toitumise tagamiseks praktiliselt kõige tähtsamad kaltsium, fosfor ja magneesium. Kaltsiumi saamisel on esikohal piim ja piimasaadused, kus kaltsiumi leidub rikkalikult, hästi omastataval kujul ning fosforiga sobivas vahekorras. Rohkesti on kergesti omastatavat kaltsiumi ka munarebus ja mõningates kalakonservides (sprotid, latikas, siig, kilu tomatikastmes jne.). Palju on kaltsiumi tera- ja kaunviljades, kuid see kaltsium on raskesti omastatav. Kõige fosfonrikkamad on liha, käia, kohupiim, juust, munarebu, piim, kaunviljad. Teraviljasaadustes leidub fosforit küllalt palju, kuid seegi on raskesti omastatav. Teatud hulk leivas sisalduvast fosforist siiski omastatakse. Teraviljasaadused on aga hea magneesiumiallikas.
(kanapimedus - ei näe hämaras); · noorloomadel kasvu peetus; · emasloomadel sigimishäired, abordid, väärarenguga vigased, pimedad järglased; · toodangu langus; · kõhulahtisus; · nahaainevahetuse häired - kuiv, ketendav, sarvestunud, lõhenenud nahk; · häired närvisüsteemi talitluses, väsimus. ·Vitamiini A leidub ainult loomse päritoluga produktides - kalas, kalamaksas, kalamaksaõlis, piimas, koores, võis, munarebus, veres ja sellest valmistatud produktides. Taimedes leidub vitamiin A provitamiini - karotiini, millest loomad on võimelised sünteesima vitamiini A. Loomsetes söötades olev A-vitamiin imendub 80%-liselt.Taimsetes söötades olevad A-vitamiini provitamiinid imenduvad 50%-liselt. E vitamiin · Tal on oluline osa rasvade ja valkude ainevahetuses, kaitseb kudesid oksüdatiivse stressi eest (antioksüdant). Tema vähesus või puudumine söötades häirib kõigi
· kuiv nahk · ajuripatsi ja neerupealsete funktsioneerimine halveneb · kahjustatud on raua imendumine ning hemoglobiini formeerumine · ateroskleroos, vähkkasvajad Vitamiin E allikateks on rafineerimata taimeõlid (nisuiduõli), kõik terved toored seemned, pähklid, sojaoad, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Loomsed toiduained on vitamiin E sisalduselt suhteliselt vaesed, vähesel määral leidub teda siiski maksas, munarebus ja seapekis. Enamus puu- ja juurvilju ei ole just kõige paremad vitamiin E allikad. Vitamiini E peetakse suhteliselt mittetoksiliseks võrreldes teiste rasvas-lahustuvate vitamiinidega. Kõrgvererõhuga patsientidel võib vitamiin E liigne tarbimine tõsta vererõhku veelgi. 25 Mineraalained Mineraal Milleks on hea? Kust saab? Defitsiit
katarakti ehk silmakae teket. E-vitamiin tugevdab immuunsüsteemi ja vähendab südameatakkide ohtu. E-vitamiini suurte annuste kasutamisest tuleks hoiduda neil juhtudel, kui tarvitatakse samaaegselt aspiriini, küüslauku, gingko'd ning teisi trombivastaseid ja verdvedeldavaid ravimeid, et vältida nende koosmõju liigtugevat efekti ning verejooksu riski. E-vitamiini on rohkesti taimsetes õlides, rukki- ja nisujahus, linnaseleivas, porgandis, tomatis, kapsas, vähemal määral ka maksas ja munarebus jm. E-vitamiini leidub taimeseemnetes, eriti rikkalikult on seda õunaseemnetes. Kestev vitamiin E defitsiit põhjustab täiskasvanuil: · spermatogeneesi häireid, testiste arenguhäireid, · rasestumise häireid · raua metabolismi häireid. · oluliselt suuremat riski katarakti, südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks · oluliselt suuremat riski kasvajate tekkeks ja arenguks · suuremat riski neurodegeneratiivsete häirete tekkeks · lihasdüstroofiat
* organismi vastupanuvõime haigustele väheneb, * noorloomadel pidurdub kasv ja areng, * suguloomadel sugulised funktsioonid halvenevad, * produktiivloomadel väheneb toodang. Avitamiini (retinool, akseroftool) toime loomorganismis on väga lai ja mitmekesine ja paljuski veel ebaselge. Avitamiini leidub ainult loomse päritoluga produktides – kalas, kalamaksas, kalamaksaõlis, piimas, koores, võis, munarebus, veres ja sellest valmistatud produktides. Taimedes leidub Avitamiini provitamiini – karotiini, millest loomad on võimelised sünteesima Avitamiini. D-vitamiin (kaltsiferool) soodustab kaltsiumi ja fosfori ladestumist luudesse, seega luukoe mineraliseerumisprotsesse, samuti kaltsiumi imendumist peensoolest, kui ka selle kättesaamist luukoest. Dvitamiini vaegusel haigestuvad noorloomad rahhiiti.
18. Suure võimsusega genotüpiseerimise võimalused 1. (DNA) polümeraasipõhised ekstensioonitehnikad: 1. tillukse jupikese amplifitseerimine, kus on SNP sees. Üks ahel biotinoleeritakse, hiljem streptavidiiniga kerakestega püütakse välja. Streptavidiin on suur molekul, biotiin on tilluke vitamiin. Biotiin seostub väga afiinselt avidiinile ja streptavidiinile. Avidiini on väga palju munarebus, sest ta on antimikrobiaalne, sest ta seob biotiini. Biotiin on enamuse mikroobide elutegevuseks vajalik vitamiin. Järgmine aste: hübridisatsioon mingi praimeriga, mis lõpeb enne uuritavat positsiooni. Lisatakse ainult 1 nukleotiid vastavalt sellele, kas seal on C või G ja polümeraas nii et ekstensioon toimub ainult 1 nukleotiidi võrra. Selle ahela peseme välja (denatureerides ta enne)
E-vitamiin tugevdab immuunsüsteemi ja vähendab südameatakkide ohtu. E-vitamiini suurte annuste kasutamisest tuleks hoiduda neil juhtudel, kui tarvitatakse samaaegselt aspiriini, küüslauku, gingko'd ning teisi trombivastaseid ja verdvedeldavaid ravimeid, et vältida nende koosmõju liigtugevat efekti ning verejooksu riski. E-vitamiini on rohkesti taimsetes õlides, rukki- ja nisujahus, linnaseleivas, porgandis, tomatis, kapsas, vähemal määral ka maksas ja munarebus jm. E-vitamiini leidub taimeseemnetes, eriti rikkalikult on seda õunaseemnetes. Mineraalained Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Nende pidev piisav kogus organismis tagab meie keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust
2.7.1.2. Kanamuna koostis Kanamunade koostisosade protsentuaalne vahekord on toodud tabelis 2.15. Kanamuna rebus on 51,3% kuivainet, sellest proteiini 16,6%, süsivesikuid 1,0%, rasvu 32,6% ja mineraalaineid 1,1%. Kanamunade rebu värvuse intensiivsus ei sõltu erinevalt üldlevinud arvamusest mitte selle A-vitamiini sisaldusest, vaid teatud värvainete olemasolust rebus. Sellisteks värvaineteks on karotinoidid ksantofüllid ja karotiinid. Kanade munarebus olev pigment sisaldab tavaliselt 70% luteiini, 20% zeaksantiini ja 10% krüptoksantiini. 1 g kanamuna rebu sisaldab ligikaudu 1,9 mkg karotiine ja 21 mkg ksantofülle. Krüptoksantiin on seejuures ainuke ksantofüll, mis toimib A-vitamiini provitamiinina. Söötadest on ksantofüllide allikana tuntud kollane mais, maisi gluteenjahu, lutsernheinajahu, päevalilleõli, punane pipar. Kanade piiratud söötmisel ladestuvad ksantofüllid
nt kopsudes. Enneaegsetes vastsündinutes on neid vähe ja kui neid juurde ei panda, tekib hingamise distress ja siis on kööga. Fosfolipiidid on emulgaatorid (emulgaator seob hüdrofoobse ja hüdrofiilse systeemi ühtseks tervikuks), bioloogilised vedel emulgaatorsüsteemid on: veri, piim. Emulgaatoritel põhineb pesemisvüime. Pea peasemine: hüdrofoobne osa liitub rasuga ja teine osa veega. Nt: letsitiin, palju munarebus ja sojaõlis, pett. Letsitiin on oluline komponent närviraku membraanides. Lisaks söömisel ei ole mõtet. Letsitiini lagundaisel erandub vitamiin B4, mis ei tule välja mitte uriini vaid higiga ja haiseb imelikult. Ühesõnaga hakkad haisema nagu kala. Tsüklilised lipiidid. Tsükliline alkohol + rasvhape. Kolesterool + rasvhape = kolesteriid. Tsükliline alko ja rasvhape täidavad oma funktsioone koos. Kolesterool/kolesteriid on omased ainult loomorganismidele
annaabi.ee 
