HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….……………… lk.7 1.1. Kasvupinnaste põhikomponendid ja nende mõju pinnaste omadustele………….………lk....
osalusega Narma AS Lihulas ja Mustlas.Lina -kasvatati ka Tartumaal (Võnnus), Valgamaal (Helmes ja Sangastes) ning Lääne- Eestis (Abjas, Karksis, Vändras ja Vigalas). Milliseid esemeid valmistatakse linasest riidest? Pikka kiudu kasutatakse: · niidi- ja kangatootmises; · auto- ja lennukitööstuses; · fiiberplasti ning liimpressplaadi tootmises. Lühikest kiudu kasutatakse: · nööri, vatiini, soojusisolatsiooni vildi tootmises; · multsid, kattematerjalid-loorid; · geotekstiilide, tsemendi, mastiksite ning pahtlite tootmises. puuvillane linane Looduslik/sünteetiline looduslik looduslik Taimne/loomne taimne taimne Nahasõbralik/ebasõbralik nahasõbralik nahasõbralik Õhku läbilaskev/mitte Õhku läbilaskev Õhku läbilaskev läbilaskev
TÜ Vasula Aed. Ühistu asutati 1. septembril 1992. Aedade pindala on 160 ha. Õunasordid: `Sügisjoonik', `Valge klaarõun', `Suislepp', `Liivi Kuldrenett', `Krameri Tuviõun', `Sidrunkollane Taliõun', `Põltsamaa Taliõun', `Karksi Renett', `Antonovka', `Talvenauding', `Tartu roosõun', AS Grüne Fee tegevusalaks on aastaringne kurgi, salatite ja maitserohelise kasvatus katmikalal. Aianduslikele kultuuridele sobivad paljundusmeetodid, substraadid, multsid, väetised, kastmissüsteemid ja koristustehnoloogiad. · Generatiivselt ehk seemnetega paljundatakse aianduses kõige enam suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastasi lilli, puid ja põõsaid, viljapuude seemikaluseid jt. Seemnest paljundatud taimede põhilised eelised: · tugev juurestik ja hea vastupidavus, · kohastumus antud kliimatingimustes ja mullas kasvamiseks. · Vegetatiivne paljundamine toimub vegetatiivorganite (lehed, juured, võrsed, võsundid, sibulad, mugulad) abil.
kasutati rõivatööstuses. Kõige suurema saagikuse ja parima kvaliteediga on linasordid, mille taimed on kõrgekasvulised (üle 60 cm), jämedad ning harudeta. Lina töötlemisel saadakse pikk ja lühike kiud. Pikka kiudu kasutatakse: · niidi- ja kangatootmises; · auto- ja lennukitööstuses; · fiiberplasti ning liimpressplaadi tootmises. Lühikest kiudu kasutatakse: · nööri, vatiini, soojusisolatsiooni vildi tootmises; · multsid, kattematerjalid-loorid; · veotekstiilide, tsemendi, mastiksite ning pahtlite tootmises KANEP Kanep on kiu- ja õlitaim nagu linagi. Lähedane on nõgeseliste sugukond. Kanep on tugev püstine kiirekasvuline üheaastane rohttaim. Kanep on keskmiselt 1,5 m kõrge, kuid lõuna pool kasvatatavate sortide kõrgus on kuni 3,5 m. Kasvatatakse soojas ja parajas kliimas, tahab head mulda.
päikesepõletusele vastuvõtlikke taimi (okaspuuvormid, rododendronid). 3) Mulsitud peenrale taimede juurde istutamisel peab hoolikalt jälgima, et mults ei seguneks mullaga. 4) Mõnikord võib mults olla peidupaigaks taimekahjurite vastsetele. Köögiviljanduses on katsetatud erinevaid multse, näiteks höövlilaastude kasutamist kapsa- ja aedoa kasvatuses. 3) päevapikkuse mõju köögiviljadele VI rühm 1) mineraal multsid 2) täiendväetised aianduses - kõik väetised Aianduses kasutatavad väetised Suuremad aianduses kasutatavad väetistegrupid on järgmised: 1. TÄISVÄETISED sisaldavad enamasti kõiki peamisi taimede toiteelemente (N,P,K). Võivad olla granuleeritud või veeslahustuvad. 2. TÄIENDVÄETISED ei sisalda kõiki peamisi toiteelemente, on mõeldud täisväetistele täienduseks. 3. PUUKOOLIVÄETISED 4. KASVUTURBA VÄETISED 1 NB
Kvaliteetse külvise saamiseks on vajalik, et seemnepõllud hoitakse puhtad. · Idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine · Väljaspool kasvavate umbrohtude hävitamine. Põllu äärtes on umbrohtusid rohkem kui põllu keskel · Tühikute kaotamine. Tühikud võivad tekkida seal, kus pinnavesi on püsinud pikemat aega, samuti talvekahjustuste tõttu. · Pinnakattematerjalide ehk multside kasutamine. Multsid takistavad juurumbrohtude kasvamist ja seemned ei saa idaneda Survetõrje Otstarbekas mullaharimine. Mullaharimine on agrotehniliste võtete alus. · Väetamine. Kui väetisi on kasutatud õigesti, nii et see paneb kultuurtaimed lopsakalt kasvama, on see survetõrje võte · Õige külviaeg. Kultuurtaimede optimaalsel külviajal jõuavad nad umbrohtudest ette, pääsevad mõjule ja avaldavad survet hiljem tärkavale umbrohule · Õige külviviis
annaabi.ee 
