Mullateaduse KT
a)Tüüpilised L I
Ea<7cm, L II Ea 7-15cm, L III Ea> 15cm. B)Huumuslikud leedemullad L(k). 0-le järgneb alla 5cm
tüsedune huumushorisont A. Jaotus sama, mis eelmisel. C)Sekundaarsed Ls. Välja kujunenud
liivadel, nt männimetsade all. D)gleistunud Lg või L(k)g. Ajutiselt liigniisked. E)gleistunud
sekundaarsed Lsg. Rendsiinad - lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C. Seal kasvavad
lubjalembesed taimed, nt lubikas ja männimetsad.Eesti mullastikuvaldkond jaguneb 8-ks: I Põhja-
Eesti rähkmullad, II Kesk-Eesti leostunud ja leetjad mullad, III Lõuna-Eesti leetunud mullad, IV
Lääne-Eesti soostunud mullad, V Vahe-Eesti leet-, soostunud leet-ja soomuldade valdkond, VI
Peipsi-äärne leet-, soostunud leet-ja soomullad, VII Klindieelne kiviste leetmuldade valdkond, VII
Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond.
Mikrotsonaalsus mulla seos relfeefiga. Põuakartlikud (kõrged alad, kerge lõimis),
parasniisked