Norra
Jäävaheaegadel ujutas meri suured alad üle, sest jää oli maad tohutu raskusega rõhunud. Piki
praegust rannikut ning Oslo ja Trondheimi piirkonnas, mis tõusid 200 meetri kõrgusele
merepinnast, settisid paksud savi-, aleuriidi- ja liivakihid. Nende kunagiste rannikupiirkondade
all leidub väga häid muldi. Suurtel metsaaladel kaotas muld suure osa mineraalainetest, nii et
tekkis halb põllumaa.
Østlandeti sisemaal on talud suurte orgude nõlvadel. Orupõhjades on ainult väljapestud
mullasetted. Kõige saagikamad põllud on Jæreni tasandikul, kus on head liustikutekkelised
mullad, väga mahedad talved, pikad põlluharimishooajad ja rikkalikult sademeid.
Lõuna-Norra mullakatte kujunemisel on küllaltki lühike ajalugu. Muldade noorus, nappus ja
kohati täielik puudumine tuleb sellest, et Kvaternaaris oli seal valdav liustikukate, mis varem
kujunenud mullakatte mehaaniliselt hävitas. Sellepärast tuleb tänapäeva muldade kujunemise
alguseks pidada liustiku taganemise aega
annaabi.ee 
