Mato grosso
selles kliimas kirjeldatav nende isendite abil, mis on võimelised elama üle pikki kuid kuivuses
ja siis lopsakalt ja ülevoolavalt kasvama hakata, kui saabuvad vihmad. Sellel põhjusel võib
sealset kooslust nimetada mitte igihaljaks, nagu teatud metsi pooluste poole liikudes
nimetatakse, vaid "higi-haljasteks" ehk siis vihma-haljasteks.
Platool leidub vihma-haljastele metsadele omaseid heitlehelisi troopikapuid,
milledele on omane lai hõre juurestik, mis võib hõlmata suure mullamahu. Selline juurestik
saab paremini kätte vee sügavamatest põhjaveehorisontidest, kuhu vesi koguneb
sademeterohkel ajal. Kuivematel aladel kasvavad puud laiavõralistena ja hajusalt,
hõrendikena. Veepuuduse korral reguleeritakse veekadusid õhulõhede abil ja edasi
heitlehelisuse teel. Osa puid saab varuda vett oma kudedesse, kuid isegi raagus puu kulutab
auramisel vett ega saa kasvada, kui kuivaperiood kestab pikka aega. Ajutine niiskusepuudus
ei lase kasvada ka epifüütidel ja liaanidel