Toiteelementide vähenemine tingib taimkatte hõrenemise ja mullaviljakuse langemise (toimub seda kiiremini, mida kiiremaks muutub taimede mulla vaheline aineringe, kui mullast viiakse nõrgveega toiteelemente rohkem ära, kui mulda asemele tuleb). Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes või vulkaanide tuhal. Muldade kujunemine võtab aega sadu tuhandeid aastaid, ootamatu geoloogiline tegevus võib mullakatte hävitada. -AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID: -Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Sialliitne murenemine parasvöötmes toimuv mõõduka kiirusega murenemine, kus saadusteks on erineva suurusega mineraalained. Alliitne murenemine troopikas toimuv aktiivne keemiline murenemine, kus savimineraalid murenevad algkomponentideks e. erinevateks oksiidideks. Ilmastik (sademed, temp.) mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui mullasisest bioloogilist aktiivsust
merepinnast, settisid paksud savi-, aleuriidi- ja liivakihid. Nende kunagiste rannikupiirkondade all leidub väga häid muldi. Suurtel metsaaladel kaotas muld suure osa mineraalainetest, nii et tekkis halb põllumaa. Østlandeti sisemaal on talud suurte orgude nõlvadel. Orupõhjades on ainult väljapestud mullasetted. Kõige saagikamad põllud on Jæreni tasandikul, kus on head liustikutekkelised mullad, väga mahedad talved, pikad põlluharimishooajad ja rikkalikult sademeid. Lõuna-Norra mullakatte kujunemisel on küllaltki lühike ajalugu. Muldade noorus, nappus ja kohati täielik puudumine tuleb sellest, et Kvaternaaris oli seal valdav liustikukate, mis varem kujunenud mullakatte mehaaniliselt hävitas. Sellepärast tuleb tänapäeva muldade kujunemise alguseks pidada liustiku taganemise aega. Sel ajal ladestasid fluvioglatsiaalsed vood periglatsiaalses vööndis materjali, mis sai tasandikualade mulla lähtekivimiks, eriti Østlandetis, mis on kõige tasasem.