Alari Allik
Sest surnukehad
tegelikult liiguvad nad lagunevad tohutu intensiivsusega koos mulla ja vee
liikumisega. Loomulikult ei ole see selline liikumine nagu jooksmine ja hüppamine,
aga siiski liikumine.
Autori väitel on fotosid vaadates justkui kuulda vaikset kihisemist või sisinat
(mina ei kuulnud midagi:). See olevat surma keel (ohjumal, küll see on jube artikkel,
aga mul polnud aega uut otsida). Sellel keelel pole sõnu lauseid nagu elavate omal,
see on voolav, mulksuv ja kihisev. See on laialivalguv keel, mis valgub üle sõna- ja
kehapiiride.
Selles keeles, mis sünni ja surma piiri ületades siseneb maailma (kus subjekt
ja objekt pole teineteisest lahutatud), muutuvad meie kõik meile tuttavad näod
teistsugusteks märkideks. Pole enam väljakujunenud isikuid, kes neid nägusid
hingestaks, seega näol ei ole mingit ilmet näkku pole midagi ,,kirjutatud". Ülikond ja
annaabi.ee 
