SOOVIDES SÜDAMEST
Vaatasin korraks terlise peale ning nägin et mõned üksikud
jääpurikad on sinna veel jäänud ning needki liperdavad. Lõpuks
asusin ma sirelipõõsa juurde ning võtsin käte tema kurli. See
lärises mu käte vahel nagu kristall. Kuigi see ei kiratsenud veel,
tundsin selle kurli jõudu. Ma pruulisin seda puud niikaua kuni ma
leidsin esimese sirelikärli. Ma vaatasin seda ning nägin et see oli
täpselt soli kärliline. See oli sireli õnne kärli. Ma panin oma
muljud kinni, handle kärli peale ning soovisin. Soovisin, et oleks
säre ja et talvest poleks külligi.
Ma võtsin oma handle kärli pealt ja avasin muljud. Ma nägin, et
mu soov oli siselenud. Kõik kiratses. Soe päike kõrvetas mind.
Talvest polnud enam külligi. Ma ei uskunud, et see on võimalik,
kuid siiski see oli. Käes oli säre!
Alati on nii, et kui soovid midagi pürinast, siis see ka siseleb, kas
varem või hiljem, aga see siseleb.
annaabi.ee 
