Keltide muistne kultuur ja usund. Kordamisküsimused
pärimusi, lepinguid, teadmisi.
3. Keltide uurimine alates 17.sajandist.
Euroopa, peamiselt Inglise ja Prantuse õpetlased hakkasid alles 17.18. saj uuesti keldi
keelte mõistet kasutama keelte kohta, mida kõneldi Loode-Euroopa asustanud rahvaste
seas.
Uuesti kasutas keltide nimetust Milton poeemis ,,Kaotatud paradiis" (1667). Huvi
keltide vastu arenes pikkamisi. Paul-Yves Pezron uuris bretoone, ,,Keltide rahva ja
keele muistsus" (1703). Uelsi päritolu Edward Lhuyd (Lloyd) ,,Britannia arheoloogia"
(1707), võttis uuesti kasutusele sõna ,,kelt" laiemas tähenduses. James Macpherson,
soti päritolu, ,,Ossiani laulud" (176064) -> keldi taassünd 17601800. Muutis
populaarseks Oscari nime (Ossiani poeg), nt 2 Rootsi kuningat kandsid seda nime.
Charlotte Brooke, iiri luule mälestised (1789).
4. Hallstati ja La Téne arheoloogiliste kultuuride aeg ja põhitunnused.
Hallstat: 1200-800 eKr