Eduard Wiiralt " Põrgu"
tundus olevat segane ning hirmuäratav. Lähemalt uurides mõistsin, mida see
maal endast kujutab ning see hakkas mulle meeldima. Minu tähelepanu haarab
eelkõige suur deemon all keskel, sest ma arvan, et tema ongi selle loo
keskpunkt, kes toob iga päev ühiskonda natuke põrgut juurde.
See teos on äärmiselt narratiivne ehk jutustav. Mina arvan, et igal deemonil ja
nende abilistel, kes maalil on, on oma lugu ning nad kõik peegeldavad erinevaid
emotsioone. Teos on seotud mitte niivõrd muinaslooga, vaid pigem
teispoolsusega. Kujutatud on teispoolsuse tumedamat külge, kuhu ükski inimene
tõenäoliselt sattuda ei taha.
Minu isiklik arvamus on, et teos ei saa olla teemavaba, sest see mida kunstnik
maalib kõik see ongi teema. Teos "Põrgu" paneb mõtlema ühiskonna elule,
tulevikule ning elule peale surma. Paneb mõtlema, kui palju põrgut on tegelikult
meie igapäeva elus. Iga inimese elus on kord hetk mil on täielik põrgu lahti, ükski