SIGMUND FREUD
ja hingeaparaadi väljendusi (Holbek 1993: 225). See on ka psühhoanalüütilise (nimetatud ka freudistlikuks)
meetodi põhialus.
Psühhoanalüütiline suund uurimismeetodina sai alguse selle sajandi algul psühhiaater Sigmund Freudi töödest.
Nii folkloori, kirjandusteoste kui kogu kultuuri põhjusi hakati otsima inimeste sisemaailmast. Meetod leiab
järgijaid tänapäevani, rahvajuttudest eriti nalja ja muinasjutuuurimises. Psühholoogid, psühhoterapeudid ning
teisedki analüüsivad rahvajuttude mõju tänapäevastele kuulajatele ning rääkijatele (nt Bruno Bettelheim
uurimusega Kinder brauchen Märchen), vaatlevad muinasjutu sümboolikat (nt William Desmonde Jack and the
beanstalk). Rohkearvulisi vaatlusvõimalusi esindagu mõned tunnuslikud artiklipealkirjad Das Mädchen ohne
Hände. Ein Märchen ohne Inzest (Heino Gehrts), Into the Endzone for a Touchdown: A Psychoanalytic