Muinasjutud minu elus
eestlaste orjapõlvest ja raskest talutööst.
Minu elus on muinasjutud alati olnud väga erilisel kohal. Ma ei mäleta, et mulle oleks neid
ette loetud või jutustatud. Siiski, minu vanaema rääkis mulle tihti erinevaid lugusid kui ta
õhtuti praksuva ahjusuu ees sokke parandas, kuid pigem olid need Piiblist pärinevad jutud,
lihtsalt toredad legendid, oma elusündmused ja unenäod.
Õppisin lugema juba enne kooli ja meil oli kodus erinevaid muinasjuturaamatuid. Nendes
raamatutes olid nii kaunid pildid, enamasti imeilusate kleitidega printsessidest ja tugeva
rühiga printsidest. Eks see oli ju pisikese tütarlapse jaoks südamelähedane teema. See ajendas
ikka ja jälle neid raamatuid sirvima ja märkamatult olid saanud nad minu kaaslasteks. Ma
lugesin igal võimalikul hetkel ja uinusin tihti muinasjutte lugedes. Minu esimeseks raamatuks
oli Malahhiitlaegas. Neid lugusid ma enam ei mäleta mis seal olid, aga see on meeles, et see